uut õlimaalitehnikat, mis tegi ta tuntuks kogu Euroopas. Üksik küünal Lühtris põlev üksik küünal sümboliseerib jumala kõikenägevat silma. Vastabiellunute voodi kõrval süüdati üksik küünal viljakuse soodustamiseks. Kristallist palvehelmed Palvehelmed oli tüüpiline tulevase abikaasa kingitus oma pruudile. Kristall sümboliseeris puhtust ja palvehelmed viitavad pruudi vooruslikkusele ning tema kohusele abikaasale truuks jääda. Kallis vili Lõunast sisse toodud apelsinid olid Põhja-Euroopas luksuskaup. Need võivad viidata ka portreteeritavate Vahemere-äärsele päritolule. Ka Aadama õunte nime all tuntud apelsine kasutati Eedeni aia keelatud vilja sümbolina, viidates nii lõbuhimule kui patule, mis põhjustas inimese allakäigu. Inimkonna patused himud saavad pühitsuse kristliku abielusakramendi kaudu. Giovanni de Arrigo Arnolfini Jõukas Itaalia kaupmees asus Bruggesse 1421
Tõesus või väärus sõltub sellest, kas olukord reaalses maailmas toetab uskumust või mitte. 2 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline eetika on tagajärjele suunatud, deontoloogiline moraalsele kohusele suunatud, tegu võib olla moraalne ilma hea tagajärjeta. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism keskendub üksikust teost saadavale kasule, reegli-utilitarism loob üldised reeglid tegevuste kohta, mis kalduvad tooma suurimat kasu. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? Utilitarism annab konkreetse lahenduse igale olukorrale, on sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele. 5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil!
Mõlemad teosed käsitlevad isiksuse ja ühiskonna vahekordi, inimese olemasolu mõtet ja kohustusi teiste inimeste vastu. Draamas ,,Brand" on peategelane pastor Brand, kes tahab 19. sajandi Norras kasvatada inimesi, kes ei tunneks silmakirjalikkust ega kasuahnust. Brand on terviklik karakter. Ta on otsustanud ühiskonda parandada, inimesi moraalselt täiustada. Tema põhimõte on: ole see, kes sa oled. Ibsen uskus, et igas inimeses peituvad headuse alged. Tee, mille Brand valib, on karm. Kohusele iseenda ees toob ta ohvriks oma tunded, kogu elu. ,,Kas kõik või mitte midagi," kuulutab Brand. Kes on otsustanud isiksuseks saada, sellelt nõutakse ,,kõike". Ta ise annab endast kõik, ehkki elab kaotusi raskelt üle. Oma veendumustes ei tunnista ta mingeid järelandmisi ja on pigem valmis laskma kõigel hukkuda kui oma ideedest taganema. Pastori arvates võib igaüks isiksuseks saada. Inimesed usuvad temasse. Ibsen näeb paremini
ka kurja eesmärgi nimel, ei saa stoikute seisukohalt olla hüve. Rikkust ja tervist näiteks saab kasutada nii hea kui ka kurja eesmärgi nimel. Järelikult ei rikkus ega tervis ei ole hüved; õnnelik saab olla ka ilma rikkuse, kuulsuse, tervise, jõu ja muu selliseta. Need nähtused on stoikute arvates tõesti neutraalsed. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õiglus, mehisus ja arukus. Kurjus seisneb pahedes: rumaluses, ebaõigluses, arguses ja arutuses. Stoitsismi eetika on kohusele allumise eetika. Inimene on osakene maailmast ning peab elama maailmaga kooskõlas, s.t peab elama mõistlikult. Elada mõistlikult aga tähendab: elada kiretult. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevasest elust. See ongi stoiline apaatia, saatusele allumine. Sellises ellusuhtumises nägid stoikud teed õnnele. Just stoitsismi filosoofiast on alguse saanud mõte, et vabadus on tunnetatud paratamatus või
annaabi.ee 
