Happe- laabimeetodil valmistatakse valdavalt rasvast ja väherasvast kohupiima, piimasegu hapendamiseks lisatakse juuretist, CaCl2 ja laapensüümi. Kohupiima tootmisel lahusmeetodil toodetakse esmalt lahja kohupiim, mis hiljem segatakse vastava koguse kuumtöödeldud rõõsa koorega. Kohupiimast ja kohupiimapastast valmistatakse mitmesuguseid kohupiimatooteid, mis erinevad kasutatud lisandite poolest Kohupiimamass on üle 125-grammises pakendis kohupiimatoode, milles kohupiimale on lubatud lisada rõõskkoort, maitse- ja lõhnaaineid maitselisandeid, suhkrut või keedusoola, Kohupiimapasta on kohupiimakalgendist kohupiimaseparaatoriga vadaku osalise eraldamise ja järgneva rõõskkoore lisamise või lisamiseta saadud piimatoode. Rasvata kohupiimapasta kuivainesisaldus on mitte alla 14,0%, Kohupiimakreem on kreemi- või pastataolise konsistentsiga kohupiimatoode, milles
maitse. Keefiri happesus on 85-120 Th, pH 4,2-4,6 Keefiri etanoolisisaldus on 0,5-1,0 % 03.10.2012 Kohupiim Kohupiima tehnoloogia Termnid ja määratlused: Kohupiim on lehmapiima või selle separeerimisel saadud lõssi piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega või koos fermentpreparaatidega kalgendamisel ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud piimatoode. Kohuke on kuni 125 grammises pakendis kohupiimatoode, milles kohupiimale on lubatud lisada rõõskkoort, maitse- ja aroomiaineid maitselisandeid, suhkrut või keedusoola. Glasuurkohuke on glasuuriga kaetud kohuke. Kohupiimamass on üle 125 grammises pakendis kohupiimatoode, milles kohupiimale on lubatud lisada rõõskkoort, maitse- ja aroomiaineid maitselisandeid, suhkrut või keedusoola. Kohupiimapasta on kohupiimakalgendist kohupiimaseparaatoriga vadaku osalise eraldamise ja järgneva rõõskkoore lisamise või lisamiseta saadud piimatoode
väikeseid vahepalasid ja vedelikku söögikordade vahepeal suure näljatunde vältimiseks. Miks näljatunne halb on? Näljatunde tekkel tunneb meie organism, et varud on lõppemas ja neid oleks vaja talletada. Kui inimene sööb järgmise söögikorra suure näljatundega, tarbib ta olulisemalt rohkem toitu ja seejuures keha omakorda talletab rohkem söödut rasvadena. Seepärast on väikesed vahepalad (näiteks puuviljad või mõni väike kohupiimatoode või müslipulk) väga kasulikud, sest ei teki näljaseisundit ja järgmisel toidukorral ei tunta nii suurt vajadust suure koguse toidu järele. Otstarbekas on jagada taldrik osadeks nagu seda juba paljudes koolides erinevatel postritel ja piltidel ka näitlikustatud on ja vastavas koguses tarbida nii köögi-ja juurvilju kui ka lihatooteid, mis oleks suurema valgusisaldusega ja väikesema rasvasisaldusega. Kindlasti ei tohiks unustada ka vahepalaks või maiustuseks süüa puuvilju.
annaabi.ee 
