sööki laual ja võimekust koolitada oma lapsi ilma mureta, kas homseks päevaks enam leidub piisavalt vahendeid ära elamiseks. Selliste murede all lõksus olevad inimesed ongi just need, kes leiavad end lõpuks võtmas kiirlaene, sest eestlasele omaselt ei julgeta paluda abi, vaid üritatakse ise hakkama saada, kuid kui puudub täielik ülevaade ohtudest, on lõpptulemus hoopis vastupidine ootustele. Lõpptulemusena jookstakse kohtuvahet üritades päästa seda, mis veel päästa annab, kuid tugevam võidab ja praktika näitab, et tugevamaks ei osutu füüsiline isik. Siin mängibki rolli riigi panus inimeste igapäeva ellu. Riik peaks olema suuteline ennetama selliseid probleeme inimeste elus, sest lõppkokkuvõttes kujundab riigi ju rahvas ja kui rahva eluolu on kehv ja rahvas on nö rumal, siis on järelikult riigi olud kehvad ja riik rumal.
Pearu oli neid teinud. Pearu lubas Mardile naha peale anda, aga kuna ta teda kätte ei saanud, siis jäigi nii edaspidi. Sündis ka kolmas laps Eesperre, ning taas tüdruk. Viienda aasta alguses sündis Jussil ja Maril laps, ning siis nad enam Eesperes eriti abiks enam polnud, palgati uus sulane ja tüdruk. Pearu palkas ka endale uue sulase, tugeva et see aitaks teda Andrese vastu hakata. Uus sulane Jaagup aga astus ise oma perepehe vastu, ning käidi kohtuvahet. Talvel peksti ka Pearu rängalt läbi. Süüdlast ei tabatud, aga kahtlustati Jaagupit. Järgnev aasta oli ka selles suhtes rahulik, Pearu tervenes ja Andres sai tööga jätkata. Pearu tervenemisel muutus ta veelgi ägedamaks ja peksis oma naist. Sel talvel sündis ka neljas laps Eesperesse, seekord oli selleks poiss. Sünnitamisega oli aga Krööt oma jõu otsa saanud, ning suri. Edaspidi oli Mari Andresel abiks ja tegi perenaise töid.
Talus oli väga palju tööd. Vana Andres rassis küll sulastega päevast päeva tööd teha, aga see ei lõppenud kunagi. Kui Pearu õigusest rääkis ja Pearu rääkis õigusest samuti kui tema üleaednegi, ainult tõest oli tal pisut tume arusaamine , siis m õtles ta ikka seda mänguõigust. Pearu oli kange mees ja talle meeldis kui talle asjades õigus jäi. Ta valetas ja vassis, et oma tahtmist saada. Ta oli valmis mitmeid kordi kohtuvahet käia, peasi kui ta oma tahtmist saab. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," ütles isa. ,,Sina oled seda teinud jaminu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnd. Teda pole tänapäevani Vargamäel." Lapsed tahtsid Vargamäelt ära minna, sest nii tundus olema kergem. Vana andres aga tahtis, et lapsed sinna jääks, või siis vähemalt tagasi tuleks. Aga noorele Andresele ei meeldinud mõte sellest,
suutis juba sellega ka tülli minna, Pearu jõi end kõrtsis täis, läks koju naist ja lapsi peksma, uus sulane astus vahele, sai Pearust jagu, hommikul ärgates käitus peremees nii, nagu poleks midagi olnudki, kuid hakkas sulast tööga kiusama, lõpuks ei andnud enam süüa ka - Sellepeale läks Jaagup Andreselt nõu küsima, mida teha, mispeale Pearu vihastas ja sulase välja viskas - Jaagup läks ajutiselt Eesperre elama, hakkas Pearuga kohtuvahet käima, et oma palka välja nõuda, kuid Pearu valetas ja usuti pigem teda ja tema tunnistajaid, tegi ettepaneku, et nii kui Jaagup andeks palub, maksab Pearu talle palga välja, kuid seda sulane ei teinud, peremees pakkus sulasele jooki, kuid ka selles Jaagup keeldus, lõpuks saatis Pearu sulase perse, maksis raha välja, samas nõudis ikka, et Jaagup ta pitsist jooks, jõuti kokkuleppele, et samal ajal kui
annaabi.ee 
