Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas kõrgeid ametikohti täitvad baltisakslased. Baltisaksa seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid kõik immatrikuleeritud s.t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud- 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad 324 aadliperekonda. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Baltisakslaste eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti kubermangudega. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel. Uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele
immatrikuleeritud s.t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud -- 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad 324 aadliperekonda. Ehkki oma eesõiguste kaitsel järeleandmatud, ei muutunud rüütelkonnad siiski täiesti suletuks, vaid täiendasid end ise indigenaadiõiguste andmisega uutele suguvõsadele, kelle nimed lisati aadlimatriklisse. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Linnasid juhtis raad, mis end ise täiendas kaupmeeste ja juristide esindajate hulgast, ühendades endasse seadusandlikud, haldus- ja kohtufunktsioonid. Linnade kodanikkond ja elanikkond ei kattunud sugugi, enamusel elanikest, kes kuulusid valdavalt alamkihti, ei olnud kodanikuõigusi. Alamrahvast, omakorda, moodustasid enamuse eestlased.
· Eestimaal juhtis rüütlekonna peamees, LM-l maamarssal Funktsioonid: · Balti erikorra kaitsmine · Uute koormiste ja maksude kehtestamine · Seaduslik initsiatiiv( ja keisri ettepanekute arutamine) - Nt pärisorjuses talurahva staatuse muutmine · uute liikmete vastuvõtt rüütelkonda · maapäeva korralduse muutmine · tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine · kirikuasjade kaashaldamine III Maanõunike kolleegiumid(va 1783-1796 ja reaalne täitevvõim kahanes venestusperioodil) · juhtisid rüütelkondi maapäevade kogunemiste vahelisel ajal · 14 eluaegset liiget(Saaremaal 4), kes olid provintside tegelikud võimukandjad · Võim ulatus ka kohtusüsteemi- ja kirikuhalduse valdkondadesse IV Kohtu- ja politseikorraldus 18 saj: vanade traditsioonide jätkumine( va 1783-96 ja muutused 19 saj)
annaabi.ee 
