Suurem rõhk kuritöö tahtlusel. Karistused: vähenes ihunuhtlus, mis asendati rahatrahvi ja vangistusega. Jäi surmanuhtlus ja häbistavad karistused. Mõisatelt võeti krim. korras karistamise õigus (läks riigile), jäi kodukari. 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis Eestis jäi püsima keskaegne kohtukorraldus, mida teostasid magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud (igas kreisis 1) ja mõisakohtud (talupojad). Peale kohtureformi (1617) tekkis Põhja-Eestis kolmeastmeline kohtustruktuur, mis oli kõikidele seisustele võrdne: Ülemkohus (kuberner koos 12 maanõunikuga); alamkohus (liikmed määras maapäev, väiksemad tsiviilasjad); lossikohus (kuninga poolt valitud ametnikud) talle allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigi mõisas, kompetents võrdne ülemkohtuga. Ülemkohus pandi maksma maa- ja rüütliõigused, edasikaebamine Stockholmi Õuekohtusse, hiljem kuningale.Meeskohtunikke oli 3. Liivimaal hakkas 3-astmeline, kõigile võrdne süsteem kehtima 1630
Kuidas pant sisse seada? 73. kaasus Esitatud tõendite najal ei ole võimalik muud seisukohta võtta, kui, et eeldatakse kinnisturaamatu kannete õigsust. Võrdne väljamakse on õigustatud. Kinnistusraamatu seaduseset vaata. § 56 kande õigsuse eeldamine asjaõigusseadusest! Kui tehakse ühel päeval ja erinevatesse jagudesse, siis ei nähtu otseselt, milline kanne on eespool. Kinnistamisotsus on tehtud erimenetluses kohtuotsusega kinnistusamet, praegu kinnistusosakond, mis on praegu ka kohtustruktuur ja selline otsus on ka kohtuotsus. Ebaõige kande parandamiseks on vaja pöörduda hagiga kohtusse ja algatada tavapärane kohtuvaidlus. Kaebus kinnismasotsuse peale on administratiivse iseloomuga vaidlus, kus ei lahendata isikute vahelisi varalisi suhteid. 78. kaasus Keelumärge kujutab endast käsutuse keelamist, võidakse keelata kinnisasja käsutamine, omandiõiguse suhtes keelumärge, ta võib olla kantud sisse mõne piiratud asjaõiguse suhtes.
nimetatud) samal ajal mistahes teises ametis). P.2. KOHTUTE STRUKTUUR (RAKING) Kohtute struktureeritud süsteemi, kus üksikud kohtud on üksteise suhtes funktsionaalses või harukondlikus või koordineeritud või subordineeritud seotuses, nimetatakse kohtusüsteemi struktuuriks (vanem termin Eesti õiguskirjanduses: raking). 2.1. Kohtud võivad olla struktuuri alusel 1) astmetud ja 2) astmelised ehk astendatud: 1) astmetu kohtustruktuur moodustub ühestainsast kohtust (võib aga samas sisaldada internseid struktuuriüksusi, mis peavad olema omavahel koordinatsioonisuhetes, nt tööjaotuse korras õigusharude alusel); 2) astmelise (astendatud) struktuuri puhul on võimalik kaks varianti - kahe- (a) või mitmeastmeline (b) struktuur: a) kõrgema kohtu alluvuses on vähemalt üks aste alamaid kohtuid (nn revisjonisüsteem: revisjoniastme kohus ja algastme kohus);
annaabi.ee 
