Kompromissi sisuks peab olema vastastikune järeleandmine vaieldavates ja ebakindlates küsimustes. Kompromissleping võib kohustada soorituse tegemiseks, vastavalt asjaoludele isegi vastastikku, mistõttu on õige rääkida vastastikku tulenevatest kohustustest. Reeglipäraselt ei looda kompromisslepinguga siiski uusi kohustusi, vaid regulleeritakse olemasolevad ja üksikasjades vaieldavad kohustused uuesti. 2007 . aasta kohtustatistika analüüsist Kohtuliku kompromissi rakendumise tõhususe ning hetkeolukorra hindamise üks võimalusi on kohtustatistika analüüs. Tartu kohtunike küsitlus näitab, et poolte huvi ja valmisolekut lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga tuleb tuleb pidada keskmiseks. Kompromissiga lõppenud kohtuasjade arvu suurenemine aitab kohtunikel säästa aega, lahendamaks kohtuasju, milles kompromissi sõlmimine ei õnnestu. Eri maakohtutes on
Kuritegevuse üheks peamiseks põhjuseks on ühiskonna kihistumine ja tööpuuduse kasv. Kuritegevusest on saanud paljudele lihtsaim elatise hankimise vahend. Ühiskonna jätkuv kihistumine loob soodsa pinna uute liikmete värbamiseks. Nii on see ka Eestis - kõrgeima tööpuudusega Ida-Virumaa paistab silma ka kõrge kuritegevuse poolest. Kirde-Eesti kohtud mõistavad vabaduskaotusliku karistuse 30%-le kohtualustest. 2000 aasta kohtustatistika kinnitab, et enamik vabariigis süüdimõistetuist on kuni 24-aastased töötud noored mehed. (Pullat 2002, 16). Organiseeritud kuritegevus Eestis. Üleminek sotsialistlikult käsumajanduselt demokraatlikku ühiskonda osutus Eestis, nagu enamikes postsovjetlikes riikides, valuliseks ning on muutnud inimarengu probleemseks. Ühiskondliku formatsiooni muutus tõi paratamatult kaasa elatustaseme languse. Vastupidiselt oodatule tekkis paljudel inimestel raskusi igapäevase toimetulekuga
- ohvri alandamine ja tema mõnitamine; 83 Sealsamas, lk 264. 35 - ohvri noor iga (15-19 aastat). «Soodustava» all mõeldakse kannatanu käitumist, «mis võis olla tõlgendatud kurjategija poolt kas ilmse kutsumisega seksuaalvahekorraks, või kui märk sellest, et ohver on kättesaadav, kui ta ilmutab piisavat visadust». 84 Eesti politsei- ja kohtustatistika ei anna veel adekvaatset pilti vägivallast naiste suhtes, kuid vägivalla alased uuringud näitavad, et vägivalda talub aasta jooksul enda kallal iga viies naine, 2/3 naiste vastu suunatud vägivalla juhtudest leiavad aset kodus. Paaride suhtluses aset leidvas vägivallas on naine ohvriks üheksal juhul kümnest. Tuleb märkida statistika andmeid ajavahemikul 1993-2002, mille kohaselt registreeriti Eesti Vabariigis selle aja jooksul 842 vägistamist, s.t
annaabi.ee 
