võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 5. Õiguse väljendusvormid. Õiguse väljendusvormid jagunevad kuueks: ·Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, konservatiivse kaitsja ·Õigusteadus juristide õigusalastel seisukohtadel oli seaduse jõud ja viidati kui õigusaktidele ·Kohtu- ja halduspretsedent kohtupretsedentide lahendustele omistatud jõud ·Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, õigusvorm on ta siis, kui on kindlaks määratud kindlad õigused ja kohustused ja reguleeritud edaspidised suhted. ·Rahvusvaheline õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, riikidevaheliste suhete reguleerijad.
IV. tavad, mis väljendavad riigiõiguse norme. Tavad kujunevad ühe või teise käitumise pikemaajalisel kordumisel ja sellist käitumist peetakse kohustuslikuks. Tavasid pole seadustes fikseeritud. Nad on riigiõiguse allikateks kõikides riikides, kuid eriti kaalukas on tavade roll Suurbritannias. Briti tavade eriline roll tuleneb Briti konstitutsiooni eripärast, mis seisneb selles, et kirjutatud õiguse osakaal võrreldes teiste riikidega on suhteliselt tagasihoidlik, kohtupretsedentide ja tavade osakaal aga suurem kui mujal. Näiteks loetakse tavanormideks: monarh peab välja kuulutama billi (seaduseelnõu), mille parlamendi mõlemad kojad on vastu võtnud alamkoja enamuse liider saab peaministriks minister läheb erru, kui talle avaldatakse umbusaldust Lordide koda ei algata finantseelnõusid (ei kanna poliitilist vastutust). Parlamentaarsetes riikides on tavaks, et riigipea teeb valitsuse moodustamise õiguse ülesandeks
Tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasuse kaupa, mis on suunatud pretsedentide ning neis sisalduvate õigusnormide (käitumiseeskirjade) leidmisele, on üldises õigussüsteemis eeskätt kohtunike, kuid ka õigusteadlaste ja praktiseerivate juristide töös kaalukaim osa. Anglo-ameerika õigussüsteemi riikides luuakse ka sätestatud õigust, kuid siingi on õigusloome allikaks paljuski kohtulahendid. See tähendab, et kirjutatud õiguse norm on tegelikult suure hulga varasemate kohtupretsedentide üldistus, kusjuures ta formuleeritakse mitte imperatiivse ettekirjutusena, vaid juhendavana või selgitavana (nt USA näidiskriminaalkoodeks). Sellise üldistava/juhendava normi aluselt lähtudes hakkavad uute kohtulahendite läbi tekkima uued pretsedendinormid, mis taas milleski erinevad osundatud kirjutatud normist. Piltlikult - üldistav/juhendava normi kui telje ümber tekib pretsedendinormide kärg, kogum. § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis P. 1. Pretsedendid ehk prejudikaadid
annaabi.ee 
