Euroopa hilisemale kultuurile. Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Ta sündis Hispaanias, aristokraatlikus kuid suhteliselt vaeses perekonnas. Tema isa ja vanaisa olid reetorid. Ta sai hariduse Roomas ja tänu erakordsele töökusele saavutas seda, et provintsiaalne päritolu kuidagi ei mõjutanud tema kõnelemist. Ta valmistas end ette kohtuoraatori karjääriks ning hiljem esines kohtus tihti advokadina (69-96). Kuid kuulsuse tõi talle tema teoreetiline ja pedagooliline tegevus. Teda peetakse esimeseks professionaalseks õpetajaks, kes lõi riigikooli. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline
ka ei olnud. Ta pidi tunnis tegema kirjalikke töid, luulet, proosasse ümber panema, arendama mõnd sentensit, kootama väikesi jutukesi luule või mütoloogilistel teemadel. Tõlkimine grammatikuse õppeprogrammi arvatavasti ei kuulunud. Pärast grammatikuse kooli lõpetamist läks noormees riitori juurde kooli, kuigi osaliselt tegelesid retoorikaga juba grammatikused . Riitori ülesanne oli anda oma õpilastele kogum võtteid, et neid ette valmistada poliitilise ja kohtuoraatori praktiliseks tugevuseks. Riitorid olid samuti spetsialiseerunud keele järgi oli kreeka riitorid ja ladina riitorid. Ladina riitoritel oli roomas pikka aega tegemist, et püsima jääda. Mõned noormehed õppisid lisaks spetsiaalseid teadusi. Loodusteadusi ja matemaatikat pidid praktilise meelega roomlasele eriti südamelähedased olema, kuid õpetamise tase sel alal oli madal. Kui noormees oli oma õpingud lõpetanud, sai ta selga mehetööga, ja sageli saatis isa ta välismaale õppima
Järgmine etapp oli grammatikuse kool.Siiajõudes oli laps tavaliselt 12-13 aastane. Lõpetati see etapp tavaliselt 16 aastasena. Peaaineteks olid kirjandusteoste lugemine ja arut- lus, kreeka ja ladina keele kirjalikud ja suulised tööd. Pärast grammatikuse kooli lõpetamist läks noormees riitori juurde kooli, kelle üles- anne oli anda oma õpilasele kogum võtteid, et neid ette valmistada poliitilise ja kohtuoraatori praktiliseks tegevuseks. Kui noormees oli oma õpingud lõpetanud, sai ta selga mehetooga ja sageli saatis isa ta seejärel välismaale teadmisi täiendama. Eristati nelja liiki kunste: · Igapäevased- madalad kunstid, nt käsitöö. · Meelelahutuslikud- pidid võimaldama naudungu silmadele ja kõrvadele.nt mehhaanilised trikid. · Laste kunstid- neil oli palju ühist vabade kunstidega.
Järgmine etapp oli grammatikuse kool.Siiajõudes oli laps tavaliselt 12-13 aastane. Lõpetati see etapp tavaliselt 16 aastasena. Peaaineteks olid kirjandusteoste lugemine ja arut- lus, kreeka ja ladina keele kirjalikud ja suulised tööd. Pärast grammatikuse kooli lõpetamist läks noormees riitori juurde kooli, kelle üles- anne oli anda oma õpilasele kogum võtteid, et neid ette valmistada poliitilise ja kohtuoraatori praktiliseks tegevuseks. Kui noormees oli oma õpingud lõpetanud, sai ta selga mehetooga ja sageli saatis isa ta seejärel välismaale teadmisi täiendama. Eristati nelja liiki kunste: · Igapäevased- madalad kunstid, nt käsitöö. · Meelelahutuslikud- pidid võimaldama naudungu silmadele ja kõrvadele.nt mehhaanilised trikid. · Laste kunstid- neil oli palju ühist vabade kunstidega.