lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähistatakse (delta) S2P-S P= 1 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks. Valguse interferents tähendab igaljuhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kuna algtingimuste kohaselt oli koordinaat meetrites ja aeg sekundites, siis on ka algkoordinaat meetrites ja kiirus meetrites sekundis. Kahe sekundi möödudes on kehad punktides koordinaatidega 4 x1 = ( 6 + 4 2 ) m = 14 m , . x2 = ( -10 + 8 2 ) m = 6 m . Kui kehad kohtuvad, on nende koordinaadid võrdsed. Teisisõnu x1 = x 2 x . Koordinaatide võrdsustamisest saame leida kohtumise aja t, millest omakorda leiame kohtumispunkti. Seega, kohtumise aja saame võrrandist 6 + 4 t = - 10 + 8 t , millest lihtsa algebralise teisendusega, viies ajaga liikmed ühele ja algkoordinaatide liikmed teisele poole, saame 4 t = 16 ehk t=4 s. Kasutades nüüd ühte liikumisvõrranditest, saame kehade kohtumispunktiks x x1 = ( 6 + 4 4 ) m = 22 m . (Ilmselt annab ka teine võrrand sama tulemuse. Kontrolli!) Esitame veel kehade liikumise graafiliselt, kandes horisontaalteljele aja ja vertikaalteljele x- koordinaadi
ei ole veel interferents. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Meenutus eelmise aasta koolieksamist, kus üks küsimus puudutas just nimelt interferentsi: Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks. Valguse interferents tähendab igal juhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents! Õlikile tekib tänaval siis, kui näiteks lombile valgub peale õli. Õli valgub veepinnal monomolekulaarseks kihiks. Õlikilele
ei ole veel interferents. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Meenutus eelmise aasta koolieksamist, kus üks küsimus puudutas just nimelt interferentsi: Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks. Valguse interferents tähendab igal juhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents! Õlikile tekib tänaval siis, kui näiteks lombile valgub peale õli. Õli valgub veepinnal monomolekulaarseks kihiks. Õlikilele
annaabi.ee 
