c) reeversi, autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis d) nullise tõmbe, reeversi ja tuuleveskireziimis e) tuuleveskireziimis 6. Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel a) muutub propelleri geomeetriline samm b) muutub propelleri tegelik samm c) muutuvad nii geomeetriline kui ka tegelik samm d) tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja erinev seadenurk e) tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja sama kohtumisnurk 7. Lennuki pööriselisel laskumisel on: a) sisemise tiiva kohtumisnurk väiksem kui välimisel tiival,takistusjõud aga suurem b) sisemise tiiva kohtumisnurk on suurem kui välimisel tiival, samuti ka takistusjõud c) sisemise tiiva kohtumisnurk on suurem kui välimisel tiival samuti ka takistusjõud d) sisemise tiiva kohtumisnurk on väiksem kui välimisel tiival, samuti ka takistusjõud
labade seadenurga muutmisel tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja erinev seadenurk. 13. B Propelleri raskeks reziimiks nim. Olukorda kus propelleri takistumoment ei võimalda mootoril saavutada maximaalselt lubatud pöördeid. 14.A Propelleri tõmme on võrdne pöörlemiskiiruse ruudu ja diameetri neljanda astmega. 15. B Propelleri kasulik võimsus on arvutatav lennuki kiiruse ja tõmbe korrutisena 16.B Lnnuki pööriselisel laskumisel on sisemise tiiva kohtumisnurk suurem kui on välimisel tiival, samuti ka takistusjõd. 17. C Lennuki varisemiseks tiivale on vajalikud tingimused kriitiline või üle selle kohtumisnurk ja tiibade tõstejõu erinevus. 18. B Millises vastuses on kõige täpsemalt näidatud erinevus lameda ja sügava pöörise vahel sygavpöörises on kohtumisnurk väiksem kui lamepöörises, lennuki piktelje asend horisondi suhtes on suurem, lennuki pöörlemiskiirus on aeglasem ja tänu sellele väljumine pöörisest toimub praktiliselt
· Toimuvad labade liikumisel ümber horisontaalse kinnitussõlme õhuvoo liikumisel tõstepropellerile. · Labal , mis liigub õhuvoo kiirusele vastu, suureneb profiili pinnal õhuvoo kiirus ja selle tulemusena suureneb ka tõstejõu muutuja vektor ehk rootori laba profiili tõstejõud. · Rootori laba jäikus ei ole ühesugune kogu tema ulatuses ja ka tõstejõud on erinev laba pikkuse ulatuses. · Rootori laba paindub ülespoole ja selle tulemusena kohtumisnurk väheneb ja väheneb ka tõstejõud. Rootori labade viibutusliigutused Y Y V Laba liikumine kopteri liikumissuunas Rootori labade viibutusliigutused Y Y Rootori laba liikumine kopteri liikumisele vastupidises suunas Rootori labade viibutusliigutused laba kohtumisnurga muutus; V kopteri liikumise kiirus · Labal , mis liigub tagasi ehk õhuvoo suunas õhuvoo
kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus profiili kõõlust. Kohtumisnurk on õhuvoolu ja profiili kõõlu vaheline nurk . Väikestel kiirustel sõltub takistuskoefitsent Cx keha kujust. Ühes punktis ei saa olla kaks tingimust ehk näiteks kaks temperatuuri . Laminaarne liikumine voolujooned on eristatavad . Turbulentne vool on selline liikumine milles voolujooned pole eristatavad . Tihedus on seotud kiirus. Mida väiksem on toru ristlõike pindala , seda kiiremini õhk liigub .
Õige vastus on: Suureneb takistus põhiliselt suurematel kiirustel sest suureneb parasiittakistus. Kumernõgusal profiilil on võrreldes kaksikkumera profiiliga Kumernõgusal profiilil on võrreldes kaksikkumeraga suurem tõstejõu koefitsient, seepärast kasutataksegi lennukitel tagatiibu. Suurema tõstejõu koefitsiendiga kaasneb aga ka suhteliselt veelgi suurem takistuskoefitsient ja suurema kumeruse tõttu väiksem kriitiline kohtumisnurk. Õige vastus on: suurem maksimaalne tõstejõud, suurem takistus, väiksem kriitiline kohtumisnurk. Milline on ristkülikukujulise tiiva koonilisus? Tiiva koonilisus on tiiva tüvekõõlu ja otsakõõlu pikkuste suhe. Ristkülikukujulisel tiival on need võrdsed. Õige vastus on: 1. Millisel profiilil võib keskjoon asuda väljaspool profiili kontuure? Profiili keskjoon on joon, millest mõlema kontuurini on samapalju maad, seega peab ta asetsema alati kahe kontuuri vahel
vahel. Negatiivne noolsus tiivad on kalluatud ettepoole. Tiiva V kujuks (0). positiivne kui tiivad ülevalpool ja negatiivne kui allpool põiktelge. TIIVA PROFIIL: Ülehelikiirustel: kohtumisnurk(alpha) häirimata õhuvoolu ja profiili kõõlu vahel olev nurk. ja Cy on tõstejõukonfitsent - sõltuvalt tiiva profiilsit Cx on tiiva takistuskoefitisiend. Kuna need valemid on samasugused, võetakse muutjutaeks ainult Cy ja Cx ja neid saab siis võrrelda. TIIVA MEHHANISEERIMISE VAHENDID: Nendeks on : 1. Tagatiivad 2. Eestiivad 3. Spoilerid 4. Muudetava noolsuse mehhanismid a
vahel. Negatiivne noolsus tiivad on kalluatud ettepoole. Tiiva V kujuks (0). positiivne kui tiivad ülevalpool ja negatiivne kui allpool põiktelge. TIIVA PROFIIL: Ülehelikiirustel: kohtumisnurk(alpha) häirimata õhuvoolu ja profiili kõõlu vahel olev nurk. ja Cy on tõstejõukonfitsent - sõltuvalt tiiva profiilsit Cx on tiiva takistuskoefitisiend. Kuna need valemid on samasugused, võetakse muutjutaeks ainult Cy ja Cx ja neid saab siis võrrelda. TIIVA MEHHANISEERIMISE VAHENDID: Nendeks on : 1 Tagatiivad 2 Eestiivad 3 Spoilerid 4 Muudetava noolsuse mehhanismid
kasvab ligikaudu ruudus. Kermiste puhul ei ole astmenäitaja n püsiv suurus. Abrasiivosakeste kiiruse suurenedes astmenäitaja n väheneb. Sama tendentsi täheldatakse ka TiC-NiMo ja Cr3 C2 Ni kermiste juures. Näiteks, kermiste BK3M puhul kiiruse suurenedes 75 330 m/s väheneb astmenäitaja n 1,4 0,3. Seepärast on kermised eriti suure suhtelise kulumiskindlusega abrasiivosakeste suurema ( >200 m/s) kiiruse puhul. Kohtumisnurk () avaldab samuti olulist osa materjalide erosioonikiirusele. Suurim kulumine on habrastel materjalidel, kuhu kuuluvad ka kermised, 60-90o juures. Plastsete metallide puhul on maksimaalne kulumise kiirus 30 o juuress. Abrasiivosakeste suurus ( dk) môjutab môningal määral materjalide erosiooni kiirust. Näiteks, kermiste kulumine sôltuvalt kvartsliiva osakeste suurusest vahemikus 0,05 - 1,3 mm omab maksimumi 0,1 mm juures sôltumata kohtamisnurgast. Erosioonikiiruse
annaabi.ee 
