· Märtsist oktoobrini 1917 · Ülesanne takistada vene sõjaväe rüüstamist Tallinnas · Sel ajal ühendati Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga · Moodustati Eesti Maanõukogu (alates 28.novembrist kõrgeim võim Eestis) · Tegevus komissarina lõppes bolsevike võimuhaaramise tõttu J. Poska tegevus 1917-1919 · 1917.a. valiti Poska Vene Asutava kogu liikmeks. · 1918.a. määrati ta Eesti välisministriks. · Ta kuulus Eesti ajutisse valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. · Hankis Eestile Lääne-Euroopas diplomaatilist tunnustust. osales Pariisi rahukonverentsil. · 1919.a. naases Poska kodumaale. Tartu rahuleping · Poska nimetati Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. · 15.12.1919 avas ta Tartu rahukonverentsi eestikeelse kõnega. · 02.02.1920 vormistati Jaan Poska abiga ametlikult Tartu Rahu. · Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Poska: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema
läbiviimise eest. Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. 15. detsemberil 1919 avas ta Tartu rahulepingu läbirääkimiste esimese istungi eestikeelse kõnega. Läbirääkimised olid keerulised, sest Venemaa nõudmised olid alguses vastuvõetamatud, eriti riigipiiride suhtes
kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. Asutava Kogu tegevus lõppes bolsevike võimuhaaramise tõttu. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. 15. detsemberil 1919 avas Ta Tartu rahulepingu läbirääkimiste esimese istungi eestikeelse kõnega. Läbirääkimised olid keerulised, sest Venemaa nõudmised olid alguses
kubermangu komissar. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne- Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. Kirjutas 2. Veebruaril 1920.alla Tartu rahulepingule. Konstatin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president.
Ernst Põdder- kindralmajor, 17. detsembril 1918 määrati kindralmajor Ernst Põdder riigisisese julgeoleku ülemaks. Johan Pitka- oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Jaan Poska- oli Eesti riigimees. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. Kirjutas alla Tartu rahulepingule Eesti poolt. Adolf Joffe- oli juudi päritolu Venemaa revolutsionäär ning Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu diplomaat. Ta kirjutas Nõukogude Venemaa poolt alla Tartu rahulepingule ja Riia rahulepingule. Ülevaade Eesti autonoomiast. 1918 delegatsioonid Lääne-Euroopasse- pos. tagasiside. Valitses ebaselgus vaid iseseisvuse väljakuulutamise osas, otsustati rakendada revolutsioonilise meetodit: koostada rahvale adresseeritud manifest
1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst 16971733. · Katariina II - Venemaa keisrinna 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Iseseisvumine · Jaan Poska - Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. · Jüri Vilms - oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond. Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse · Johan Pitka - oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. · Viktor Kingisepp - oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, elukutseline riigikukutaja. 1917 valiti Eestimaa
annaabi.ee 
