Erinevalt traditsioonilisest kuriteoennetusest on kohtulik ja korrektsiooniline ennetus suunatud õigusrikkumisi toime pannud noorukite edasise kuritegeliku käitumise ennetamisele. Kohtulik ja korrektsiooniline ennetus jaguneb kuude kategooriasse: võimetukstegemine, hoiatamine, kogukondlikud piirangud, struktuur, distsipliin ja väljakutse, rehabilitatsioon ning rehabilitatsiooni kombineerimine piirangutega. Tegu on osaliselt kattuvate kategooriatega. Suur osa kohtulikest ja korrektsioonilistest meetmetest on ebaefektiivsed või küsitava mõjuga. Mõnevõrra paljutõotav võib olla rehabilitatsiooni rakendamine kombineeritult kogukondlike piirangutega. Parimaks korrektsiooniliseks sekkumiseks alaealiste õigusrikkujate puhul on rehabilitatsioon, milles mängivad tähtsat rolli teatud põhiprintssibid nagu konkreetsete õigusrikkujate vajadustele suunatud programmide spetsiifilisus, programmide elluviimise kvaliteet
tähelepanu pöörata kompromisside osakaalu suurendamisele, mõtteviisi muutustele ja kompromissikultuuri juurutamisele. Kohtuniku ülesanne lepitajana seisneb mõlemapoolsete möönduste tekitamises,st et kostja nõustuks kõrgema ja hageja madalama pakkumisega kui esialgu plaanitud. Kompromissile suunamine sõltub järeleandmisele suunamise meetodite oskuslikust rakendamisest kohtuniku poolt, kohtuniku õigusteteadmisest, konkreetsest arutuluskäigust ja argumentidest, kohtulikest presedentidest ning sarnaste kaasuste lahendamise praktikast. · Menetlusega kaasnevate ebameeldivuste väljatoomine ja reaalse asjade käigu rõhutamine.Advokaadid ja kohtud peaksid enne menetluse algust informeerima hagejaid sellest, missugused võivad nende kulutused olla ja kui kaua võiks kohtuotsuseni jõudmine aega võtta · Vaidlusküsimuste konkretiseerimine. Õiguslikku tähendust omvad tõendatud asjaolud.
(ÄS § 17) Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga, st prokuristi staatuse võib anda ükskõik millise ametiseisundiga isikule. Prokuura on oma olemuselt isiklik õigus, eeldab isiklikku suhet ettevõtja ja prokuristi vahel ning seetõttu ei saa seda ka üle anda. Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. (ÄS § 19) 5. Äriregister, selle pidamine ja põhimõtted. Äriregister loodi 1995. aastal Äriseadustiku alusel. Äriregister on üks kohtulikest registritest, mida peetakse maakohtute registriosakonnas. Äriregister on avalik register. Äriregistrit peetakse alates 2002. aasta märtsist elektrooniliselt (see tähendab, et elektroonilisel kandel on juriidiline jõud) ning registrikannetega on võimalik tutvuda interneti vahendusel läbi äriregistri teabesüsteemi. Äriregistri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on äriühingu asukoht või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoht.
annaabi.ee 
