surma mõistma. Seda parlamendi osa on nimetatud Puhastatud parlamendiks. 1649. aasta jaanuaris korraldati mitu kohtuistungit, kus kuningal sisuliselt kõneleda ei lastud. Kõlasid vaid temavastased süüdistused ja ta mõisteti peagi türannina süüdi. Charles kohtumõistmist seaduslikuks ei tunnistanud ning suuresti loobus ka ennast kaitsmast. 27. jaanuaril loeti kohtuotsus ette ning see ka allkirjastati. Selle poolt andsid allkirjad 59 kohtuliiget, keda tuli selleks kõvasti veenda. Nad läksid ajalukku kui "kuningatapjad" ning Charles II restauratsiooni ajal hukati neist enamus. Kuninga hukkamine määrati 30. jaanuarile (1). Enne hukkamist kohtus ta veel oma pereliikmetega, vannutades neid oma veendumustele kindlaks jääma. Hukkamispäeva hommikul palvetas ta koos piiskop Juxoniga, sõi seejärel kerge eine ning astus Londonisse Whitehalli banketisaali ette püstitatud tapalavale. Seal pidas ta kõne, kus
Seda parlamendi osa on nimetatud Puhastatud ehk Päraparlamendiks. 1649. aasta jaanuaris korraldati mitu kohtuistungit, kus kuningal sisuliselt kõneleda ei lastud. Kõlasid vaid temavastased süüdistused ja ta mõisteti peagi türannina süüdi. Charles kohtumõistmist seaduslikuks ei tunnistanud ning suuresti loobus ka ennast kaitsmast. 27. jaanuaril loeti kohtuotsus ette ning see ka allkirjastati. Selle poolt andsid allkirjad 59 kohtuliiget, keda tuli selleks kõvasti veenda. Nad läksid ajalukku kui "kuningatapjad" ning Charles II restauratsiooni ajal hukati neist enamus. Kuninga hukkamine määrati 30. jaanuarile. Enne hukkamist kohtus ta veel oma pereliikmetega, vannutades neid oma veendumustele kindlaks jääma. Hukkamispäeva hommikul palvetas ta koos piiskop Juxoniga, sõi seejärel kerge eine ning astus Londonisse Whitehalli banketisaali ette püstitatud tapalavale. Seal pidas ta kõne, kus õigustas oma
(Gitelson et al,1996, lk 293.) Neid protsessides ei vaata enam läbi faktilisi andmeid, vaid vaadatakse üle menetlus, et parandada vigu seaduste ja korraga seotud küsimuste puhul, mis on tekkinud madalama astme kohtus. (O'Connor, 2006, lk 310.) Teise astme kohtus ei kasutata enam vandekohust. Kolmandaks kohtuastmeks Föderaalses kohtusüsteemis on Ameerika Ühendriikide Ülemkohus. Sinna kuulub 9 isikut: esimees ja 8 kohtuliiget. Ülemkohtul on nii esma- kui ka apellatsioonikohustus. Suurem osa Ülemkohtu tööst on apellatsiooniline. Sealjuures on kohtunikei õigus valida, milliseid vaidlusi nad arutlusele võtavad. See annab võimaluse väljendada oma poliitilisi vaateid. Sealjuures ei pea nad selgitama oma valikute põhjuseid. (Gitelson et al,1996, lk 295.) Vähestel juhtudel (1-3%) kasutatakse esmakohust, seda
annaabi.ee 
