tegevusetus), millega talle kahju tekitati, on õigusvastane; See tähendab, et tegu on vastuolus põiseadusega ning seadusega või seasdusest alamseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui eksisteerib õigusaktist tulenev kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on oma õiguste teostamine või kohustuste täitmine, kannatanu nõusolek, hädakaitseseisund. NÄIDE: A-d hoiti hooldekodus tahtlikult ilma kohtulahendita kinni kokku 3 aastat ning maavalitsus ei lõpetatud seda õigusvastast tegevust, kuigi oli selleks kohustatud. 5) tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel esineb põhjuslik seos; Nn adekvaatsuse teooria: milline oleks olukord ja kas kahju oleks tekkinud siis, kui ametnik oleks oma kohustuse täitnud, käitunud õiguspäraselt. Tuleb leida vastus küsimusele, kas kahju oleks tekkinud, kui avaliku võimu kandja oleks käitunud õiguspäraselt ehk milline
st 1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 52 lg-te 1 ja 2 järgi on kinnisasjale sissenõude pööramise viisideks täitemenetluses kinnisasja müük või sundvalitsemisele määramine. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, st sundtäitmine on võimalik lepingu alusel kohtulahendita. Samas ei ole selline kokkulepe ei asjaõigusseaduse ega täitemenetluse seadustiku järgi hüpoteegi seadmisel kohustuslik, vaid üksnes lihtsustab hüpoteegi realiseerimist. Kui sellist kokkulepet ei ole, ei saa hüpoteegipidaja esitada kohtutäiturile avaldust hüpoteegi realiseerimiseks kinnisasja suhtes täitemenetluse alustamiseks. See ei võta aga hüpoteegipidajalt hüpoteegi sisuks olevat materiaalõiguslikku nõuet hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmiseks
Nimetatud regulatsioon ei erine koostoimes sisuliselt AÕS § 352 lg 1 varasemast redaktsioonist, mille järgi võis hüpoteegipidaja nõuda sundtäitmist kas sundenampakkumise või sundvalitsemise teel. - Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, st sundtäitmine on võimalik lepingu alusel kohtulahendita. Samas ei ole selline kokkulepe ei asjaõigusseaduse ega täitemenetluse seadustiku järgi hüpoteegi seadmisel kohustuslik, vaid üksnes lihtsustab hüpoteegi realiseerimist. Kui sellist kokkulepet ei ole, ei saa hüpoteegipidaja esitada kohtutäiturile avaldust hüpoteegi realiseerimiseks kinnisasja suhtes täitemenetluse alustamiseks. See ei võta aga hüpoteegipidajalt hüpoteegi sisuks olevat materiaalõiguslikku nõuet hüpoteegiga koormatud
annaabi.ee 
