· Postiteed koos võõrastemajadega Haridus: · Gümnaasiumite asutamine Tartu(1630) ja Tallinna(1631) · Tartu Ülikooli asutamine (1632, senise gümnaasiumi baasil): · Rootsile usaldusväärsete ja ametnike saamiseks Kirikuelu: · Kirik sai riigilt raha ja tagastati kogudustele kirikumõisad, aga kirikukümniste kehtestamine äpardus Unifitseerimise mõju kohtukorraldusele Kohtukorraldus: 1. Maakohtud: alamad kohtud(3tk) · Juhtis kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik · Kõik piirkonna tsiviil- ja kriminaalasjad 2. Linnusekohtud: teise astme kohtud(3tk) · Likvideeriti varsti, asemele: 3. Liivimaa õuekohus Tartus(1630- ) · Õuekohtude süsteem kehtis Rootsis-Soomes! · Intergreeriminr emamaa tuumikaladega Korrakaitse Liivimaal
ühe katuse all elades kodakondne, iseseisva eluasemega vabamees, saunamees. e) vabad talupojad ei alistunud mõisaõigusele, elasid oma esivanemate järglastena vana õiguse järgi. Põhitegevus: veskipidamine rentisid härralt veski ja tegutsesid möldrina. Vabad talupojad, kes jäid taludesse, pidid hiljem alistuma lääniõigusele. Paljudes maades olid nad sõjaliseks jõuks, vasallide abid. 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis. Oli väga keeruline. Kohtukorraldusele iseloomulik: 1) kohtupidamine seotud maksustamisega; 2) kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjad olid süüdlased samast seisusest; 3) Kohtuvõim ei olnud otsuse langetaja; Kohtukoosseis oli kahesugune: ühelt poolt riikliku võimu esindaja ja teiselt vastava seisuse esindaja. Võimuesindajad hoolitsesid sinult kohtukorra eest nn. vaatlejad. Otsuse tegija e. õiguse leidja oli seisuse esindaja. Talurahvakohtud: vakuse- või mõisakohus ( sõltuvalt sellest, kas maa mõisastatud või ei)
asupaigaks) määrati Apolloni pühamu Delosel. Liidulaevastik, mis koosnes valdavalt Ateena laevadest, jätkas ateenlase Kimoni juhtimisel edukat võitlust, võttes pärslastelt järkjärgult kõik Egeuse mere äärsed ja suure osa Väike-Aasia lõunaranniku kreeka linnadest. Otsustav võit saavutati 469 465 Eurymedoni lahingus väike-Aasia lõunarannikul. Ateenlaste domineerimine liidus järjest tugevnes. U 450 toodi liidukassa Deloselt Ateena akropolile. Liitlased allutati Ateena kohtukorraldusele. Liidu linnades käibis Ateena raha ja mõõdusüsteem. Ateenlaste domineerimine suurendas liitlaslinnade aristokraatia vastuseisu Ateena ülemvõimule. Sparta võimu kriis Peloponnesosel 470datel 460datel aastatlel Pärslaste Kreekast väljatõrjumise järel lõi suur osa Peloponnesose liitlastest, Argose õhutusel, Spartast lahku. Spartalased suutsid neid kahes lahingus võita ja hegemoonia taastada. Peagi seejärel (või umbes samal ajal) tabas Spartat ränk maavärin, millele
annaabi.ee 
