Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või — kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel — kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu poolt valitud kohtukaasistujad omavad õigusemõistmisel kõiki kohtuniku õigusi, nende osalemine on kohustuslik kõigi esimese astme kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle organiseerimise, sellesse liikmete värbamise, sellise ühenduse või selle osa juhtimisega seonduvaid asju arutab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega maakohtutele pandud ka mitmeid täidesaatva riigivõimu funktsioone
Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on: 1) Harju Maakohus 2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või -- kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel -- kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu poolt valitud kohtukaasistujad omavad õigusemõistmisel kõiki kohtuniku õigusi, nende osalemine on kohustuslik kõigi esimese astme kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle organiseerimise, sellesse liikmete värbamise, sellise ühenduse või selle osa juhtimisega seonduvaid asju arutab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega maakohtutele pandud ka mitmeid täidesaatva riigivõimu funktsioone
vajalikud teadmised töö käigus oma kolleegidelt, juriidiline ettevalmistus ei olnud vajalik. Juriidiline haridus oli lisaboonuseks. 1802.aastal kui ülikool uuesti avati, hakati TÜs ka uurima ja õpetama kohalikku õigust. Ka kohtutes hakati nõudma ülikooliharidust, lõplikult kinnistus see nõue justiitsreformi tagajärjel, 1889.aastast alates. Eestlaste kokkupuude kohtumõistmisega piirdus 18.-19.sajandil talurahvakohtutega, kus nad olid ka kohtukaasistujad, kus ettevalmistus saadi töö käigus. 19.sajandi lõpukümnenditel hakkavad ka eestlased ülikoolis õigusteadust õppima, olulised TÜ ja Peterburi Ülikool. Esimene põlvkond professionaalseid eestlastest juriste kujunes välja 19.-20. sajandi vahetuse paiku. Valitsemine 19.sajandil Lugeda Eesti Ajaloo V köitest. 19.sajandi algupoole agraarreformid Reforme mõjutanud tegurid Miks 19.sajandi alguses agraarreformideni jõuti?
annaabi.ee 
