Esimeses etapis esitavad kõik kaasatud pooled kirjalikke seisukohti ja kohtuasja ettekandja- kohtunik koostab ettekande, milles teeb nendest seisukohtadest ja kohtuasja taustast kokkuvõtte. Siis algab teine etapp: avalik istung. Istungid võivad toimuda kolme-, viie- kuni kolmeteistkümneliikmelistes kodades või täiskogu ees, sõltuvalt kohtuasja tähtsusest ja keerukusest. Istungil esitavad poolte advokaadid oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile küsimusi esitada. Kohtujurist teeb seejärel oma esitise, mille järel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse. Alates 2003. aastast peavad kohtujuristid asja kohta esitise tegema ainult siis, kui kohtu arvates kõnealune kohtuasi tõstatab uue õigusküsimuse. Samuti ei pea kohus kohtujuristi esitist ilmtingimata järgima. Kohtuotsused tehakse häälteenamusega ja kuulutatakse avalikul istungil. Eriarvamusi ei esitata.
kohtunikku asja menetlema hakkab (3, 5 või 15 (kogu kohus), olenevalt asja olulisusest ja keerukusest). Enamiku kohtuasjade menetlemisega tegeleb 5 kohtunikku, väga harva tuleb ette juhtumeid, kus asja arutab kohtu täiskoosseis; kas tuleb korraldada kohtuistung (suuline osa) ning kas on vajalik kohtujuristi ettepanek. Suuline osa avalik istung. Mõlema poole advokaadid saavad esitada oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile esitada küsimusi.Kui kohus on otsustanud, et kohtujuristi ettepanek on vajalik, esitab ta selle mõni nädal pärast istungit.Seejärel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse.Üldkohtu menetlus on sarnane, kuid enamiku kohtuasjade menetlemises osaleb 3 kohtunikku ning kohtujuriste ei ole. 5. Euroopa Kontrollikoda Eestist on saadetud esindama - Kersti Kaljulaid · Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist
Esimeses etapis esitavad kõik kaasatud pooled kirjalikke seisukohti ja kohtuasja ettekandja-kohtunik koostab ettekande, milles teeb nendest seisukohtadest ja kohtuasja taustast kokkuvõtte. Siis algab teine etapp: avalik istung. Istungid võivad toimuda kolme-, viie- kuni kolmeteistkümneliikmelistes kodades või täiskogu ees, sõltuvalt kohtuasja tähtsusest ja keerukusest. Istungil esitavad poolte advokaadid oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile küsimusi esitada. Kohtujurist teeb seejärel oma esitise, mille järel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse. Alates 2003. aastast peavad kohtujuristid asja kohta esitise tegema ainult siis, kui kohtu arvates kõnealune kohtuasi tõstatab uue õigusküsimuse. Samuti ei pea kohus kohtujuristi esitist ilmtingimata järgima. Kohtuotsused tehakse häälteenamusega ja kuulutatakse avalikul istungil. Eriarvamusi ei esitata. Otsused avaldatakse
annaabi.ee 
