määrused. Kohtu dok. tuleb kätte anda nii, et isikule jääks piisavalt aega(nt, end kaitsta). Toimet, kätte posti teel, kohtukordniku kaudu. Neid võib kätte toimetada ükskõik mis päev, mis kell ja ükskõik kus kohas. Kutsed antakse kätte isikule kätteandmisel allkirja vastu. Avalik kättetoimetamine: ajalehes, vähemalt kaks korda ja nädalase vahega. 20, päeva kohal.... 33. Eelmenetlus: tehakse ettevalmistusi kohtuistungiks. Eesmärgid: 1) kohus selgitab välja hageja nõuded ja kostja vastuväited. 2) tõendid, kui mõlemal esitada on 3) küsitakse äkki võimalik kokkuleppele saada. 4) tehakse kindlaks menetlusosalised ja kuidas neid kutsuda kohtuistungile. 5) kas soovitakse, et asja lahendatakse kollegiaalselt. 34. Eelistung: siin nimetatakse kohtuistungi aeg. Kohtuistung: Kohtuistungi avamine: sissejuhatus, milline koosseis, kas kõik kohal; tõendite
Alla 14-aastase tunnistaja ülekuulamisel kohtus ei kasutata ristküsitlust (KrMS § 290 lg 1) ning kohtu loal võib lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoog esitada ülekuulatavale küsimusi (KrMS § 290 lg 2). Kuna üldjuhul puudub alaealisel tunnistajal (kannatanul) kohtumenetluse kogemus, korraldab prokurör koostöös lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogiga alla 14-aastase alaealise (vajadusel ka vanema alaealise) ettevalmistamise 3 kohtuistungiks. Ettevalmistusprotsessi kaasatakse soovitavalt spetsialist, kes osaleb kohtumenetluses. Alla 10-aastast tunnistajat võimaluse kohtus üle ei kuulata, kuna kohtuistungi olustik ei võimalda alaealisel anda objektiivseid ütlusi. Vastavalt Euroopa Kohtu 16.06.2005.a lahendile Maria Pupino süüasjas peab igal liikmesriigi kohtul olema võimalus lubada väikestel lastel, kes põhikohtuasjaga sarnastel juhtudel on väärkohtlemise ohvrid, anda ütlusi
49 Vahistus võib muuhulgas kaasa tuua peresidemete halvenemise, ettevõtte maksejõuetuse, maine ja töö kaotuse, mis võib paljudel juhtudel omakoda mõjutada vahistatu lähedasi. Samuti võib eelvangistus ohtu seada kogu isiku edasise karjääri ning lisaks mõjuda laastavalt inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele.50 Eelvangistust võib pidada häbimärgistavaks, see häirib isiku suhteid perekonna ja kogukonnaga, raskendab hariduse omandamist ja töötamist ning võib pärssida kohtuistungiks ettevalmistamist ning seeläbi mõjutada ka lõplikku kohtuotsust. Samuti võib vahistamine viia noored kokku süüdimõistetutega, kes on neile halvaks eeskujuks ning mõjutavad neid toime panema uusi kuritegusid.51 Kuigi viimast argumenti peaks aitama vältida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiip. Kui isik vahistatakse võib sellega kaasneda eluruumi ja töökoha kaotus ning lisaks peab ta olema igapäevaselt üle 23 tunni lukustatud kambrisse
süüdistatav ja tsiviilkostja saaksid tsiviilhagi kätte aegsasti enne kohtuistungit ja et neil oleks piisav aeg hinnata hagi põhjendatust ning esitada vajadusel vastuväiteid ja tõendeid. Kolleegium märgib, et ka lühimenetluses on oluline tagada, et süüdistatav ja tsiviilkostja oleksid nende vastu esitatud tsiviilhagist enne kohtuistungit aegsasti ja üksikasjalikult informeeritud. Vastasel korral pole neil tõhusat võimalust kujundada kohtuistungiks hagi suhtes oma põhjendatud seisukohta. See on eriti ilmne olukorras, kus kannatanu esitab tsiviilhagi alles pärast kriminaaltoimiku tutvustamist menetlusosalistele, s.t kui kriminaaltoimik sellisel kujul, nagu seda KrMS §-s 224 sätestatud korras menetlusosalistele tutvustatakse, tsiviilhagi ei sisalda. KrMS § 226 lg 7 teine lause on erinorm KrMS § 225 lg 4 suhtes. See tähendab, et kui kannatanu esitab tsiviilhagi alles pärast kriminaaltoimiku menetlusosalistele tutvustamist, ei
annaabi.ee 
