10. suurenev kuritegevuse tase rising crime rate 11. võimude lahusus separation of powers 12. õigusriik state based on the rule of law 13. seadusandlik võim legislative power 14. täidesaatev võim executive power 15. kohtuvõim judicial power 16. seadusandlik kogu, organ legislature, legislative body 17. kohtunikkond, kohtuharu judiciary 18. kohtus õigust mõistma administer justice in courts 19. õigusallikad sources of law 20. parlamendiseadused acts of Parliament 21. seadusega kooskõlas in accordance / compliance with law 22. põhiseadusliku järelevalve kohus court of constitutional review 23. kehtetuks tunnistama declare invalid / void 24
kohtuväliselt, siis oled juba poolenisti läbi kukkunud. Euroopas lahendatakse vaidlused pigem kohtu kaudu. Vaidlusi lahendavad organid o Kohtud nt maakohtu või tsiviilkohtud. On täiesti tavaline tsiviilkohtumenetlus. Selline süsteem, kus on täiesti tavalised kohtud ainult vaidluste lahendamiseks on ka Hollandis. Vaidlused võivad kohtus kesta pikalt. o Töökohtud spetsiaalne kohtuharu, mis on mõeldud töövaidluste lahendamiseks. Töökohtud võivad olla korraldatud väga erineval viisil. Võib välja tuua kuni 4 erinevat töökohtu viisi: Kolmeastmeline töökohtute süsteem Saksamaal. Kõrgeim aste jaguneb seitsmeks erinevaks koosseisuks, kes erinevate töövaidluse teemadega tegelevad. Menetlus on töökohtus kiirem ja lihtsam. Esimeses astmes
annab loa kinnisasja sundvõõrandamise eeltööde teostamiseks (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 7 lg 12); annab loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 15 lg 6, § 32, § 42 lg 3, § 62 lg 6). Kui eriseadus annab küsimuse lahendamise, mis ei kuulu vastavalt HKMS § 4 lg-s 1 sisalduvale üldklauslile lahendamisele halduskohtus, kohtu pädevusse, täpsustamata, millise kohtuharu pädevusse küsimus kuulub, tuleb eeldada, et see kuulub üldkohtu pädevusse. Halduskohtu pädevuse kontrollimisel olulistest aspektidest annab kokkuvõtva ülevaate tabel 2. Tabel 2. Halduskohtu pädevus I. Üldklausel HKMS § 4 lg 1 1. Vaieldav küsimus õigusvõimeliste poolte vahel a) Reaalne vaidlus b) Erinevad pooled 2. Avalik-õiguslik vaidlus a) Institutsionaalne aspekt - avaliku võimu kandja (i) Riik, kohalik omavalitsusüksus või avalik-õiguslik juriidiline isik