korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele
korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele
õigusemõistmise, isikute õiguste kaitse ja vaba juurdepääsu õigusemõistmisele, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku perioodi jooksul. Lisaks nimetatud ühiskondlikele kvaliteetidele, peab kohtusüsteem järgima inimeste põhiväärtusi ning toimima kindlalt sätestatud korras. Sellise süsteemi arengu tagamiseks on esmatähtis korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja sellesisest struktuuri, süvendada enesekorralduslikku alget, arendada üleüldist rahastamist ja kohtuhaldust ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nimetatud ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud üheskoos 2007. aasta täiskogul vastu võtnud kindlad kohtusüsteemi arengu põhimõtted.1 Nimetatud kohtusüsteemi arengu põhimõtted on sisuliselt jaotatud neljaks suuremaks sisuosaks: kohtusüsteemi struktuuriline areng, kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine, kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused ja personaliarvestus ja -areng.
Õigust mõistab ainult kohus (st, et olemas on mitmeid kohtusarnaseid asutusi, kes pole kohtud põhiseaduse mõttes nt erinevad aukohtud ja komisjonid), §146 Kohtuniku sõltumatus §146 Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, aga §147 (4) Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. Eestis pole olnud eraldiseisvat kohtuhaldust, selle tagab (endine kohtuminister) tänane justiitsminister. Kui midagi ei toimi, siis sellega kaasneb poliitiline vastutus ja Riigikogus otsuste kaitsmine. Kui kohtud haldaks ennast ise, siis on raske leida vastutajat. Hetkel võimalik ministrit nt umbusaldada, kui töö on halvasti korraldatud. Kohtu sõltumatuse peab tagama selle piirini, et saaks täita eesmärki eesmärk on tagada kohtuniku sõltumatus otsust tehes. Kohtuniku tagatised
annaabi.ee 
