Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kohtueelselt" - 3 õppematerjali

RIIGIÕIGUS
37
docx

RIIGIÕIGUS

süüdi ei mõistetaks alusetult. 5. Rida eripädevusi, mis tulenevad põhiseadusest. Avaliku võimu spetsiifiline kontroll. Kohtu ül loa andmine isiku vahi all pidamiseks Kohtute ül on kaitsta ühiskondlikke väärtusi ja osaleda riiklikus juhtimises. Õigusmõistmine teiste institutsioonide poolt Üldpõhimõttena on kohtutel õigusmõistmiseks ainuõigus, aga selleks on mõned erandid: 1. Kohtueelne menetlus. Lubatud on õigusmõistmise funktsiooni teostamine kohtueelselt. St et õigusmõistmine võib toimuda muude organite poolt. 2. Väärteod ja distsiplinaarmenetlus. Nende karistuste määramine kuulub ametnike pädevusse, kohtutel on õigus ametnike tegevust karistuse määramisel kontrollida. 3. Vahekohus. Vaidluse pooled võivad kokku leppida, et nad loobuvad õigusets kohtusse pöörduda ja annavad oma vaidluse lahendada vahekohtule. Tegemist pole riikliku kohtuga. Kohtute muu tegevus

Õigus → Riigiõigus
19 allalaadimist
RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks
76
docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

5. Rida eripädevusi, mis tulenevad põhiseadusest. Avaliku võimu spetsiifiline kontroll. Kohtu ül loa andmine isiku vahi all pidamiseks Kohtute ül on kaitsta ühiskondlikke väärtusi ja osaleda riiklikus juhtimises. Õigusmõistmine teiste institutsioonide poolt Üldpõhimõttena on kohtutel õigusmõistmiseks ainuõigus, aga selleks on mõned erandid: 1. Kohtueelne menetlus. Lubatud on õigusmõistmise funktsiooni teostamine kohtueelselt. St et õigusmõistmine võib toimuda muude organite poolt. 2. Väärteod ja distsiplinaarmenetlus. Nende karistuste määramine kuulub ametnike pädevusse, kohtutel on õigus ametnike tegevust karistuse määramisel kontrollida. 3. Vahekohus. Vaidluse pooled võivad kokku leppida, et nad loobuvad õigusets kohtusse pöörduda ja annavad oma vaidluse lahendada vahekohtule. Tegemist pole riikliku kohtuga. Kohtute muu tegevus

Õigus → Riigiõigus
47 allalaadimist
Tsiviilkohtumenetluse seminarid
46
doc

Tsiviilkohtumenetluse seminarid

ja tagastab selle, põhjendades seda sellega, et kaebuse pidanuks esmalt lahendama kohtutäitur ise. Kas kohus tegi õigesti? Kas ja mida saaks C teha? Masskaasus. Põhiliselt kaebavad võlgnikud, kes üritavad täitmenetlust vältida või edasi lükata. Täitmenetluse seadustik § 217 lg 1 ­ kui pole rahul otsusega, võib esitada 10 päeva jooksul kohtutäiturile kaebuse. Tegu on siis kohustusliku kohtueelse menetlusega. Kui kohtusse tuleb avaldus, mis tuleb enne kohtueelselt läbida, siis kohus ei võta seda menetlusse, otse sellist sätet pole, aga saab teha järelduse tuginedes §-dele 371 lg 1 p 3 (hagi ei võetaks menetlusse), siis tuleb lisada § 477 lg 1. Mõtte kohaselt peaks hagi asja kohta käivad kohaldama ka teistele menetlusdokumentidele. Kui antakse tagasi ja täitur ei tee midagi ja ei vastagi, siis saaks öelda, et § 218 järgi võib tulla kohtusse. Asi seisma jääda ikkagi ei saa. Tuleb võtta nii nagu kohtutäitur oleks asja lahendanud. 11

Õigus → Õigus
570 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun