Ringkonnakohus kubermangu kõrgema astme kohus.(1889-1918) Loodi ülevenemaalise 1864 a kohtuseaduse alusel Baltikumikohtureformiga 1889. Oli jaotatud 4ka osakonnaks: tsiviilasjade, kriminaalasjade, registreerimis- ja administratiivosakond.. Rahukohtunik esimese astme kohtunik väiksemate tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade arutamiseks. (1889-1918) Prokurör keskvõimu esindajad kubermangus, kes jälgisid seaduste täitmist administratiiv ja kohtuasutustes. (1783-1889) prokuröri tegevust reguleerisid Venemaa üldised seadused. Ametisse määras, vallandas ja kohtulikult karistas neid Senat. Prokurörile allusid: kubermanguasjurid, üks kohtu- ja teine administratiivasjade jaoks; eestimaal fiskusekomissaar, liivimaal ülemfiskaal ja maakonna e kreisifiskaalid; kubermanguprokuröri abid. Ülesanded: kubermangus üldise korra säilitamise eesmärgil seaduste õige tõlgendamine ja täpse
Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus. Riigikohtu otsused olid lõplikud. Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid : 1) kohtu kõrgem administratiivvõim; 2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale;
Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus. Riigikohtu otsused olid lõplikud. Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid : 1) kohtu kõrgem administratiivvõim; 2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale;
annaabi.ee 
