Ta on osalenud aastast 1973 kopravarude ratsionaalse kasutamise üleliidulise koordineeriva nõukogu liige. 1998 Loodushoiu Ühingu LUTRA esimees. Osales õpingute ajal ansambli ,,Rajacas" tegevuses. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 218) Kalju Põldvere (sünd. 29.mai 1929) Ta on Eesti zooloog ja meditsiinidoktor (1972). Lõpetas 1953 TRÜ arstiteaduskonna. 1976-1987 oli TRÜ-s patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse kateedri professor ning ühtlasi ka TRÜ bioloogia-geograafia teaduskonna zoloogiakateedri professor. 1985- 1988 Eesti Põllumajandusülikoolis histoloogiaprofessor. Uurimusi peamiselt närvisüsteemi normaalse ja patoloogilise histoloogia alalt. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 390) Külli Kangur (sünd. 25.märts 1949) ...bioloog, zooloog, kes lõpetas 1972 TRÜ bioloogina ning olnud 1977-1986 Zoloogia ja
2003. A critical analysis of new molecular targets and strategies for drug developments in Alzheimer's disease. Current Drug Targets 4, 97-112. 5. Terry AV, Buccafusco JJ. 2003. The cholinergic hypothesis of age and Alzheimer's disease- related cognitive deficits: recent challenges and their implications for novel drug development.The journal of pharmacology and experimental therapeutics 306 (3), 821-827. 6. Ainetvahetushäired Patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituudi loengumaterjal. Kättesaadav:http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/3.%20AINEVAH ETUSHAIRED.pdf 7. Querfurth HW, LaFerla FM. 2010. Alzheimer's disease. The New England journal of medicine 362 (4), 329-344. 8. Trojanowski JQ, Lee VM. 2005. Rous-Whipple Award Lecture. The Alzheimer's brain: finding out what's broken tells us how to fix it. The american journal of pathology 167 (5), 1183-1188. 9
· Täielik, kuid pealiskaudne kohaneja ümbruse reeglite ja normidega; elas näivas reaalsuses ning puudub lapsest saati elujõud. Püüdes selgitada kuritegude psüühilisi tagamaid ja motiive, leidis ta, et mõrvarite hingeelu on primitiivne ja vähearenenud. Teine kuritegeliku käitumise olulisem uurija Eestis oli (kohtu)arst Hans Madissoon (1887- 1956). Tal oli arstiteaduste doctor ning 1925. kaitses oma tööd (väitekirja kohtuarstiteaduse doktorikraadi saamiseks). 1926. a. andis välja lühikokkuvõtteid ("Sugemeid alaealiste ulakuse ja kuritegevus üle Eestis" see on kriminaal-antropoloogiline ja sotsiaalmeditsiiniline uurimus; see uuring oli tehtud Harku alaealiste poisslaste koloonia kohta; teine selline kool oli Koloveres poisslastele). 1928. a. TÜ kriminaalantropoloogia ja kriminalistika tehnika eradotsent. Madissoon oli eugeenik.