On raske oma arvamust mitte avaldada, kui iga päev lõputuid diskussioone meedias ning ka tänaval kuulda võib. Selline situatsioon sunnib pooli valima isegi kõige neutraalsemalt meelestatud inimesel. Meie rahvale omane sallimatus ning võõrastamine, mis nüüdseks juba kohati rassismiks kujunemas on, pole piisav põhjus kedagi endast madalamaks pidada. Ka sõjapõgenik on hingeline ning väärib inimõigustest lähtuvat kohtlemisviisi. On täiesti arusaadav, et tunneme hirmu teadmatuse ees. Keegi meist ei oska arvata, milliseks taoline olukord võib kujuneda ning kuidas mõjutab see Eesti tulevikku. Siiski peaksid inimesed meenutama seda, et ka eestlased pagesid sõja ajal oma kodumaalt mujale, kus oli rahulikum ning tõsist probleemi sellest ei tekkinud. Ehk aitaks see mõista seda, miks peaksime suhtuma sõjapõgenikesse mõistvamalt. Kuigi meil puudub otsene side ning ühine
ümber. GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki: pärilikkus, jagatud kk ja mittejagatud kk. Pärilikkus viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega. Jagatud perekonna kk, muudab õed-vennad sarnaseks hoolimata geenidest. Mittejagatud kk on teistsugune kk variatsioon, mille poolest vennad ja õed erinevad. Õdede ja vendade erinevused vanuses, iseloomus jms tekitavad ka erineva kohtlemisviisi nende vanemate poolt ning sõpradelt. See kujundab oma korda eri iseloomu. Läbiviidud uuringus avastuati see, et pärilikkus on tähtis tegur paljudes arenguaspektides (isiksus, intelligentsus, antisotsiaalne käitumine), ja teiseks, et ühiselt jagatud kk ei avalda isikuseomadustele märkimisväärset mõju. See aitab väga vähe individuaalsete erinevuste mõismisele. Kaksikute uurimist on kasutatud ka noorsookuritegevuse pärilikkuse uurimiseks
seisukohast vaadatuna ja püütakse saavutada, et õpilane kahetseks oma tegu. Pärast probleemi teadvustamist asutakse koos õpilasega otsima lahendust olukorra parandamiseks. 3.Glasseri reaalsusteraapia kirjeldab kümmet järjestikust sammu tööks probleemselt käituvate õpilastega 1) nendega positiivsete suhete sisseseadnine (kasutatud lähenemisviiside analüüs, ebatraditsioonilise kohtlemisviisi rakendamine ja konsulteerimine) 2) õpilaste nõustamine (lubamatu käitumise ajandite mõistmine, toimepandud käitumise analüüs ja lahendusplaani koostamine) ning distsiplineerimiseks õpilase isoleerimine (klassis, klassist välja saatmine, koolist ajutine kõrvaldamine või koolist välja heitmine). 4.Gordoni õpetaja tegevuse efektiivsuse metoodika seisneb konfliktide lahendamises õpetaja ja õpilase vahelise lepitusena. Konlikti lahendamine algab probleemi
juhtunu analüüsile teiste seisukohast vaadatuna ja püütakse saavutada, et õpilane kahetseks oma tegu. Pärast probleemi teadvustamist asutakse koos õpilasega otsima lahendust olukorra parandamiseks. Glasseri reaalsusteraapia kirjeldab kümmet järjestikust sammu tööks probleemselt käituva õpilasega: 1.suhete arendamine õpilasega(kasutatud lähenemisviiside analüüs, ebatraditsioonilise kohtlemisviisi rakendamine, konsulteerimine), 2. õpilaste nõustaminelubamatu käitumise ajendite mõistmine, toimepandud käitumise analüüs, lahendusplaani koostamine), 3.õpilaste isoleerimine korralekutsumiseks(klassis, kassist väljasaatmine, koolist ajutine kõrvaldamine, koolist väljaheitmine). Gordoni õpetaja tegevuse efektiivsuse metoodika seisneb konfliktide lahendamises õpetaja ja õpilase vahelise lepitusena
annaabi.ee 
