Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust 1. Milline oli maakasutus Eestis 18. sajandil? Tooge välja maakasutuse iseloomulikud jooned. · Peale katku (1710- 1711. a) ning näljahädasid (1708- 1709) oli Eesti ala elanike üldarv kohtati kolmeerandi võrra väiksem kui enne. Sööti jäi selle tulemusena palju mõisa- ja talupõlde. Vähenes loomade arv. Maakasutus vähenes märgatavalt. · 1750. aataks taastus inimeste arv. Maakasutus suurenes. Talupoegadele tehti järelandmisi: vähendati koormisi mõisa vastu- talupidamised said muutuda jõukamaks. Hariti sööti läinud põlde. Taastati põllumaade pind.
Kuid ema ei teadnud ja mölises nendega. Tambet tõukas mõmmit koldesse. Ta tagumik sai kannatada. Sõimati üksteist kaua. Siis läksid mehed ära. Siis rääkisid Hiie ja Leemet enda loo ja ema sai peekri, ta oli väga rõõmus, kui kuulis, et ta isa on elus. Leemet ütles, et tahab kohe abielluda Hiiega. Külasköik vanaisa juures avas Leemetis nagu mingi uue ukse. Ta ei olnud enam vaikne, vaid oli juba sõjakas. Ptk.26. Järgmisel hommikul käidi Hiie ema juures. Kohtati Intsu. Leemet tapis ühe hundi, kes li kurt. Hiie ema oli vaikne, usub ikka veel haldjstesse. Leemet ja Hiiu ütlesid, et lõikavad kõik puud pühahiius maha ja teevad sellest oma pulmadel lõke. Hiie ema ehmus, ja palus, et nad seda ei teeks. Nad kohtusid Meemega, kes soovitas neil pulmadel veini juua. Leemet algul ei tahtnud, kuid siis ütles, et muretseb veini, tappes raudmeest ja saades talt seda jooki. Ptk27. Olid ettevalmistused pulmadeks. Leemet käks ja tappis raudmehe, sai temalt
ülevalpidamiseks. Sellega seoses Katolikule kirikule antakse mitmeid valdusi ( nii maal kui linnades). Materjaalse poole kõrval küsimus, kust leida vaimulikest tühja liivimaale vaimulikke. Pöörduti paavsti poole, räägiti LIiivmaa hetkeolukorrast. Peamiselt hakkavad tulema Branjevoost(?! eelmainitud nimi, saksa alalt), on enamasti sakslased, ei jaga kohalikku olu ja keelt. jesuiitide tegevusest palju kirjutatud. Palju eesti ja vene k inimesi, keelest aru inim ei saanud. Usuline segadus, kohtati luterlasi ja õigeusklikke, vähe oli katoliiklasi. 12 jesuiitide ordu liiget saadeti siia, 12st 4 jõuavad tartusse. Lisaks tuleb Tartusse 2 ilmikvenda, hiljem ( 1583 a ) tuleb ka poola preester, kes on katolik vaimulik. Jesuiitide tulek Liivimaale on hästi dokumenteeritud. Laste massiline ristimine. Tartus olles kohtavad nad nelja erineva rahvusega ( sakslased- linnaelanikud, poolakad- süjaväelased, eestlased-lihtrahvas ja venelased-kaupmehed). pannakse kiiresti tähele , et sakslased
annaabi.ee 
