Domineeris igatsev meeleolu. ,,Sonette" iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkenduses. Selles kohati leiduva erootiliselt avameelse pildistiku võttis noorem lugejaskond vastu vaimustatud poolehoiuga, konventsionaalse moraali kaitsjad aga häbeneva nördimusega. ,,Sinises purjes" jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. ,,Sonetid" kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitab armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudutused ja lähedus (,,Ehtides" ja ,,Ekstaas"). ,,Sinises purjes" kasutas värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Luulemaailm on puhtalt minakesine, küllastatud armastusest ja looduselamustest. Iseloomulik on noore Underi luules naiselik tarve imetlemise järele. Eelistatavalt värsitab Under muljeid kevadisest ja suvisest loodusest, kus kõik tärkab, õitseb, kasvab ja
Koju minnes leiab ta oma aiast tondi, kes tahab teda ära süüa. Liina jälgib ikka kuidas Hans mõisas käib preili akna taga. Liina räägib Rehepapiga, et see Hansuga temga kohtingu korraldaks. Liina riietub mõisapreiliks ja läheb Hansuga kohtama. Rein keelab Liinal kupjaga abiellumise. Hans suhtleb ikka 2 lumememmega, kes õpetab talle kombeid kohtamiseks. Ott ja Luise jõid veini, kui sinna tuli Jaan kes Luisele piruka andis, Ints murdis selle pooleks kus oli sitt sees, ja ta käskis selle Intsul ise ära süüa. Hans läheb hommikul preilit vaatama , aga lumememm oli surnud tuli Vanapagan ja tappis Hansu ja võtis tema hinge. Aidamees leiab teel vankri Hansu surnu kehaga ja sõidab sellega Rehepapi juurde. Rehepapp on õnnetu kuna eile mattis ta Nõia ja homme peab Hansu matma hakkama
Avaldas mitmetele kirjandus- ja kulutuuritegelastele tugevat mõju- ja seda mitte ainult oma värssidega. Vilde innustas Underit kirjanduskatsetusi jätkama. Ilmusid tema esimesed eestikeelsed luuletused ajakirjanduses- seda luuletaja enda teadmata. Underi tunnetest räägivad armastusluuletused, mis ilmusid kogus ,,Sinine puri". Esimeseks luulekoguks oli ,,Sonetid". Under kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitav armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudused ja lähedus (,,Ehtides"). Underi sonett oli emotsionaalne ja sundimatu. Järgmiseks koguks oli ,,Eelõitseng", kus olid tema varasemad, tütarlapselikumad värsid. Seal domineeris veel igatsev meeleolu. Järgmises kogus ,,Sinine puri" kasutas Under värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Kogud ,,Verivalla", ,,Pärisosa" olid ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud
kõige parem ja naised kõige ilusamad." Taevas hakkas punetama ja varsti tõusis päike, poiss mõtles tagasi tollele õhtule ja oma isaga jutuajamisele. Ta oli väga õnnelik, kuna sai elada oma elu unistuse järgi; ta sai rännata. Tal olid kaasas vaid mantel, raamat, mida ta sai vajadusel välja vahetada teise vastu ja lambad. Peas olid tal vaid mõtted tüdrukul, kelle poole ta teel oli. Ta suundus Tarifasse, et seal end tüdrukuga kohtamiseks ette valmistada. "Mul on võimalus viia oma unistus ellu ja see teebki elu põnevamaks". Tal meenus, et Tarifas elab vananaine, kes unenägusid seletab. Ta oli näinud jälle seda und. Ta rääkis vananaisele oma unenäost: Poiss oli lammastega põllul, kui äkki tuli üks laps ja hakkas loomadega mängima. See poisile ei meeldinud, kuna ta teadis, et lambad kardavad võõraid, aga lapsi nad ei kartnud miski pärast. Ta mängis natuke lammastega. Järsku võttis ta poisilt
annaabi.ee 
