sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule, sama sajandi lõpul vallutasid nad ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle rahva. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda, kuid Sparta ei arenenud kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Minu arvates oli see negatiivne, sest neil tekkis omavahel palju erimeelsusi. Kuna neile allus sõjavägi ning nad täitsid riigi kõrgema preestri kohstusi, tekkis neil palju konflikte ja tülisid. Positiivseks aga saab lugeda seda, et kahekesi küsimusi läbi arutades tegid nad otsuseid, mis olid rahvale kasulikud. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Minu arvates oli see negatiivne, sest poised ei saanud olla oma perega koos ning pidid hakkama juba väiksena kõvasti treenima
Erootilised stseenid hauakaunistustel -> seksuaalne nauding au sees Meditsiinilised tekstid: sünnitusabi, abort, viljatus, viljakusravi, sündimusprognoos SOOROLLID Naiste- ja meesteasjad rangelt lahus Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamisega Naist austati; "maja valitsejanna" Naine: juriidiliste õigustega isik tal võis olla omand võis pärida ja pärandada oma omandisosa testamendiga Vähesed naised oskasid lugeda Mõnel naisel kohstusi väljaspool kodu (preestrid, arstid) Põllutööd tegid kõige madalama kihi naised Nefertiti Hatsepsut IGAPÄEVAELU Reljeefidel, haudade maalingutel: teraviljakasvatus, veinitegemine; loomapidamist, jahti ja kalapüüki, karjavalvamist; Käsitöölisi (puu-, müür-, pott-, ja kullassepad, lihunikud, köiepunujad, õllepruulid, kiviraidurid) Kujutised väga meisterlikud
; Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu. 6 Õigussuhte subjektid. - Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. 7 Õigusvõime- võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja 8 Teovõime.- isiku võime subjktiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohstusi oma tegudega omandada. 9 Deliktivõime. võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest 10 Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid- Juriidiline isik- seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid- eraõiguslik j.i., avalik-õigusik j.i. Avalikõiguslik- riik, KOV üksus ja muu jur. Isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel.
esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Ameti tegevusvaldkonnad on: 1) Muinsuskaitsetöö korraldamine 2) Riikliku järelvalvetöö teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle 3) Kultuurimälestiste riikliku registri pidamine 4) Kultuuriväärtuse väljaveotaotluse läbiviimine - Muinsuskaitseseadus reguleerib riigi ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohstusi kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamise. - Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis-või vallasasi või selle osa asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundiline või muu kultuuriväärtus. Ehitismälestiste kriteeriumid
Sinna alla kuulus ka kirikumõis ehk pastoraat. Sealt sai ta oma sissetulekud. Samuti sai ka kirklike toimingute pealt kirikuvalitseja talupoegadelt andamit Suuremates linnades oli mitu kirikuhoonet ja mitmed pastorid. Linnades olid kogudused jagatud rahvuslikuse printsiibi järgi. (eestlased, sakslased). Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna. Praoskonna ees oli praost, mille ametit pidas üks kihelkonna pastor, kes äitis siis ka lisaks praosti kohstusi. Aadli ja vaimulikkonna koostöö kiriku haldamises toimus enamvähem üksmeeles, eranidks oli Eestimaa kubermang, kus Rootsi ajal rüütelkonnal polnud kirikuvalitsemisel eesõigusi. Vene valitsuse tulles, rüütelkond allutas ka Eestimaa kriku enda kontrolli alla, sellest tuli nende vahele ka pidev konflikt ja hõõrumine. Teised alad balti erikorra süsteemis oli aga enamvähem konfliktivaba eksisteerimine. 18 sajandil vaimulik seisus oli küige haritum seisus siin aladel
annaabi.ee 
