AKTIVA (varad) Summa PASSIVA (kohustused ja Summa omakapital) Käibevara Kohustused Lühiajalised kohstused Lühiajalised kohustused kokku Käibevara kokku Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Põhivarad kokku Omakapital kokku AKTIVA kokku PASSIVA kokku
riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Käskkiri- individuaalne akt, mis ei oma normatiivset sisu. President annab pr kantselei tegevuse korraldamiseks. Normatiivakt- üldakt ehk õigustloov akt, uunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt- üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb kohstused konkreetsele sobjektile või subjektide ringile. Seadus jõustub 10ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas ei sätestata teist tähtaega. Valitsuse ja ministri määrused jõustuvad 3ndal päeval pärast RT ilmumist, (kui ei ole..). ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, (kui ei..) . Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline
Piiratud teovõimega täisealisel isikul on seaduslikuks esindajaks kohtu poolt määratud eestkostja. Juriidilisel isiku esindajaks on juhatuse või seda asendava organi liige, samuti likvideerija. Pankrotimenetluses esindab võlgnikku pankrotihaldur. Esindajaks oma volituse piires ka pärandi hooldaja või testamenditäitja, kinnisasja sundvalitseja, tedmata kadunu vara hooldaja. Esindaja ei ole protsessiosaline, kuid tal on selle protsessiosalise õigused ja kohstused keda ta esindab. Lepinguline esindus. Adokaat, prokurist, isik, kes on protsessiosalisega töö-või teenistussuhtes, protsessiosalise üleneja või alanejasugulane, üks hageja teiste hagejate eest või kostja kostjate eest, kui lepinguline esindus tuleneb seadusest (riik), muu õigusteadmistega isik. Volitusi tõendab volikiri. Kohtul on õigus lepinguliselt esindajalt volitused ära võtta kui ta ei saa hakkama oma tööga. 21
Kas on võimalik, et müüditehingud ilma seadusteta ja õiguseta toimivad? Jah. Aga et see asjalik oleks, peavad olemas oelma õigused ja kohustused. Sisi saab riik tagada, et kõigi õigused tagatakse. Tsiviilõigussuhe on õigusega reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik (eelkõige varanduslik) suhe. Selle sisuks on poolte õigused ja kohustused. Kui võtta see vahetussuhe, siis kui seda reguleeritaske õigusega, siis on pooltel õigused jakohustused. Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu? Õigusnormist, see on objektiivne õigus. Kuidas need reeglis muunduvad konkreetsete õiguste ja kohustuste sisuks? Siis on vaja panna õigusnormi ja tsiviilõigussuhte vahele panna juriidiliine fakt. Peab olema mingisugune tegelikkuse asjaolu, mis tekitaks selle tsiviilõigusliku suhte reaalse väljundi vmt. :S Nt LEPING. Kui leping on sõlmitud, siis selles nähakse ettemidagi. Kui see leping on sõlmitud, sisi see on see fakt, mis tekitab tsiviilõigussuhte.
õiguseta toimivad? Jah. Aga et see asjalik oleks, peavad olemas oelma õigused ja kohustused. Sisi saab riik tagada, et kõigi õigused tagatakse. Tsiviilõigussuhe on õigusega reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik (eelkõige varanduslik) suhe. Selle sisuks on poolte õigused ja kohustused. Kui võtta see vahetussuhe, siis kui seda reguleeritaske õigusega, siis on pooltel õigused jakohustused. Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu? Õigusnormist, see on objektiivne õigus. Kuidas need reeglis muunduvad konkreetsete õiguste ja kohustuste sisuks? Siis on vaja panna õigusnormi ja tsiviilõigussuhte vahele panna juriidiliine fakt. Peab olema mingisugune tegelikkuse asjaolu, mis tekitaks selle tsiviilõigusliku suhte reaalse väljundi vmt. :S Nt LEPING. Kui leping on sõlmitud, siis selles nähakse ettemidagi. Kui see leping on
annaabi.ee 
