Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kohortideks" - 5 õppematerjali

VANA-ROOMA sõjavägi
4
doc

VANA-ROOMA sõjavägi

tunginule. · CORONA CASTRENSIS - anti samuti esimesena vaenlase välikindlusesse või välilaagrisse tunginule. · CORONA ROSTRATA - anti esimesena vaenlase laevale tunginule. Leegion (ladina keeles tähendab legio sõdurite värbamist) oli Vana-Rooma sõjaväeline üksus. Suurus ligikaudu 5000­6000 leegionäri pluss mitusada ratsaväelast. Jalavägi jagunes vabariigi algusaegadel maniipuliteks, hiljem kohortideks, mis omakorda koosnesid tsentuuriatest. Igal leegionil oli nimi ja number, milleks oli leegioni nimekirja kandmise kuupäev. Tuvastatud on ligemale 50 leegioni, kuigi mitte kunagi ei eksisteerinud neid niipalju korraga. Leegionis oli tavaliselt 5000 meest Vabariigi aegadel oli leegionide eluiga lühike. Välja arvatud Legio I kuni Legio IV nime kandvad leegionid, mis allusid otse konsulitele (kaks konsuli kohta), moodustati ülejäänud leegionid ainult sõjakäikude ajaks.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Rooma ajalugu
5
doc

Rooma ajalugu

Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40 aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel ning abielulepinguga läks neiu oma isa eestkoste alt oma mehe (või selle isa või vanaisa) eestkoste alla. Rooma sõjavägi Rooma sõjaväe põhiüksuseks oli leegion (5000 meest, hilisemal ajal 4500 ja impeeriumi lõpus 7000 meest). Leegion jagunes maniipuliteks ning tsentuuriateks (1 tsentuuria = 100 meest), hilisemal ajal kohortideks ning tsentuuriateks. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. 2 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 753 eKr ­ 100 eKr Moodustati kodanikest ja Sobis lähemate maa-alade talupoegadest vallutamiseks, kasutamine

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
Vana-rooma ajalugu
10
doc

Vana-rooma ajalugu

Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40 aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel ning abielulepinguga läks neiu oma isa eestkoste alt oma mehe (või selle isa või vanaisa) eestkoste alla. Rooma sõjavägi Rooma sõjaväe põhiüksuseks oli leegion (5000 meest, hilisemal ajal 4500 ja impeeriumi lõpus 7000 meest). Leegion jagunes maniipuliteks ning tsentuuriateks (1 tsentuuria = 100 meest), hilisemal ajal kohortideks ning tsentuuriateks. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. 2 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 753 eKr – 100 eKr Moodustati kodanikest ja Sobis lähemate maa-alade talupoegadest vallutamiseks, kasutamine

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs
42
docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

Soolistatud mina-pilt kujundatakse koos ühiskonnas kehtivate käitumisvormide omandamise sotsialiseerumise käigus. 9.7. Kuidas soorollide muutused naisi ja mehi mõjutavad? Naistel on tekkinud iseseisvuse tunne tänu paranenud hariduslike ja tööturul osalemise võimaluste ning vähenevale viljakusele. Mehi teevad seesugused muutused ebakindlaks. 10) Vanuseline kihistumine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 10 10.1. Mis on sünnikohort? Eri vanusegruppe nimetatakse kohortideks. Sünnikohort koosneb kindla ajavahemiku jooksul sündinud inimestest. 10.2. Mis on vanuseline kihistumine strukturaal-funktsionalistliku paradigma seisukohast? Vanuseline kihistumine on loomulik. Ühiskonna heaks toimimiseks vajavad lapsed ja raugad tööjõulise elanikkonna tuge. 10.3. Mis on vanuseline kihistumine konfliktiteoreetilise paradigma seisukohast? Vanuseline kihistumine tekib tänu konkurentsile piiratud ressursside, töökohtade jne üle.

Sotsioloogia → Ühiskonna uurimine ja...
29 allalaadimist
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Latiinide liit kaotati, osa nende linnu liideti Rooma riigiga, osa allutati lepingutega. Nende linnadel oli sestpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (ius sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90–88 eKr) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Leegion - (ladina keeles tähendab legio sõdurite värbamist) oli Vana-Rooma sõjaväeline üksus. Suurus ligikaudu 5000–6000 leegionäri pluss mitusada ratsaväelast. Jalavägi jagunes vabariigi algusaegadel maniipuliteks, hiljem kohortideks, mis omakorda koosnesid tsentuuriatest. Loogika – õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid sõnastas esimesena Aristoteles. Teadus mõtlemise seadustest ja vormidest; järjekindlus , sisemine seaduspära; loogilise mõtlemise võime. http://www.hot.ee/i/indrme/testid.htm - TESTID jm materjal Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun