Kompositsioon on selge ja sirgjooneline, stiil lihtne ja täpne ning puhtakõlaline, laused ja lõiked on kui mõõdetult ühepikkused. Vorm on sisuga saavutanud täieliku kooskõla. „Toome h e l b e d” on venitatud jutustus väikesest tütarlapsest Leenist ja tema omatunnete ärkamisest. Alul mängib Leeni nukkudega, siis juhtub tunnistajaks vanema õe ja sulase armastusstseenile. See riisub ta rahu ja paneb väikese südame iseäralikult tuksuma. Oma tärkava armastuse juhib ta kohmakale ning filosoofilisele karjapoisile Vidrikule, kes aga ei oska reageerida tütarlapse õrnusele. Teos tahab olla lapsepsühholoogiline, kuid on siiski küsitav, kas väikese Leeni pähe mahuvad kõik need mõtted, mis autor sinna on pannud. Novelli parimaks osaks on detailsed pildirikkad ja värviküllased loodusekirjeldised.
„Tema nõrkused seisnesid selles, et /../ tal olid kohmaka võitu riided, lisaks veel koolimüts, mille isa oli talle peale sundinud, ning ta rääkis paganama peenelt.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 17-18) Jõuguliidri koha pärast käis pidevalt võitlus. Jätkus alati neid, kes soovisid Erikust tema rolli röövida. Autor kirjeldab põhjuseid, miks peategelane Erik ei sobinud jõugujuhi rolli, mis tegi ta teiste silmis nõrgaks. Lisaks tema kohmakale riietusele oli tal omapärane kõnepruuk. Samuti oli ta nii mõnelgi alal kogenematu, näiteks ei olnud ta näinud lastele keelatud filme ega osanud suitsumahvi alla tõmmata, ei teadnud ta ka piisavalt vandesõnu. See-eest oli temas midagi muud, mida teised pealiskaudsel vaatlusel ei märka. Autori arvates tasakaalustavad Eriku „puudusi“: suutlikkus manada peksu korral silme ette pilt oma isast, mis aitas tal lööke taluda ning samuti tema imekspandav oskus oma lööke välja arvestada.
Tädi kohmetus, sai vihaseks ja isa saatis Aleksandri laua tagant minema. Uksel andis hoidja Arina poisile salaja prääniku. Poiss hiilis vanemate majas ringi nagu hundipoeg ta oli saamatu, pillas uskumatul hulgal nõusid maha. Puskinite majas olid asjad asendamatud ja nende otsasaamine korvamatu. Sergeid haaras meeleheide mõne rätiku kadumise puhul ja kui ta ei leidnud mõnd raamatut. Kõiges süüdistati lapsi. Pärast raamatu leidmist visati see kohe nurka. Nadezda andis kohmakale poisile kõrvakiile nagu teenijatelegi. Aleksandr oli petnud vanemate ootusi, ta polnud täitnud maja rõõmsa sädistamisega.Varsti sündis kolmas poeg ja sellele pandi nimeks Lev. Tema oli lokkispäine, lõbus ja ümmargune. Esimest korda tundis Sergei end isana. Ka emale hakkas see poeg kohe meeldima. Teisi lapsi polnud tema jaoks enam olemas. Nädala pärast läksid kõik asjad jälle omasoodu. Aleksandrile meeldisid külalised. Siis oli tema perekond justkui teine ja parem pere
annaabi.ee 
