Teine tragöödia on ,,Penthesiela" kus on kadunud kreeka ideoloogia, ja kreeklasi näidatakse kui barbaarseid. Penthesilea on amatsoonide kuninganna kes Achilleuse vastu võitleb. Lõpuks tapab ta tema ja viskab ta surnukeha koertele. See on saatuse iroonia mis on romantiline joon. Lõpuks mõistab ta et on Achilleust kogu aeg armastanud. Tähtis on siin see et ta ei vaatle hellase ajastut kui ideoloogilist vaid kui barbaarset ajastut. Eesti keeles on antud välja kleisti teos ,,Michael Kohlhaas". See jälgib saksa eepilist traditsiooni. Konseptsioon on selline nagu Goethe ja schilleri näidendites, st kujutab iga hinna eest võitleva inimese hukku. See on lugu hobusekaupmehest keda üks junkur solvab. Hobusekaupmees otsustab kätte maksta, kuid seadus seda ei luba. Oma käega kättemaksja lõpuks hukkub. See teos ei vasta romantilisele konseptsioonile, on teistmoodi lugu. On kirjutanud ka terve portsjoni jutte. ,,michael Kohlhaas" on ilmunud klassikaliste lugude sarjas
kaasaegsete (Goethe nt) mõjutusi. Nemad koostasid ka esimese saksa seletava sõnaraamatu. Nad on kirjutanud palju saksa folkloorist (sangarilauludest jpm). Romantiliste rühmitustega mitteseotud autor oli Heinrich von Kleist. Traagilise saatusega Napoleoni sõdadeaegne autor. Ta tundis huvi ka filosoofia vastu (prantsuse valgustus nt). Pariisis aga pettus kogu selles teoorias ja hakkas hiljem võitlema läbi ajakirjanduse prantslaste vastu. Eesti keeles on tõlgitud tema teos „Michael Kohlhaas“. Kirjutatakse palju novellilaadseid teosed, nii et see on samm novelližanri kujunemise teel. Reisimine ja rändamine on romantikute jaoks ka olulised teemad. Ka muinasjutuline ränd. Adelbert von Chamisso – kirjutanud palju. Pärit Prantsusmaalt, seotud Berliiniga. Tema kirjutas teose „Peter Schlemini“ – lugu mehest, kes müüs oma varju. E.T.A. Hoffmann – omapärane autor. Temaga saksa romantismi võrdsustada küll ei saa. Tal
Itaalia ja Hispaania jäid katoliku kirikule truuks. Prantsusmaa lõhestus 16.sajandi keskel. Hugematid hakkasid sõdima katoliiklastega. Algas verine sõda prantsusmaal, mis takistas renessanssi levikut. 1520.-30-datel tõlkis Marthin Luther piiblit. See on tõsine vaimne tegu ja andis väga palju saksa kultuurile. Lihtsamatel inimestel oli ligipääs varem ladinakeelsele pühale raamatule. See saksa keel saab saksa kirjakeele aluseks. Heine von Klaustil on teos "Michael Kohlhaas". Jutustab talupoegade mässust saksamaal, grupp inimesi, kes rüüstavad mõsat. Üheks tegelaseks on ka Luther, on selgelt näha, kuidas ta üritab talurahvast mõistusele tuua mitte mässama. Üks talurahva juhte Thomas Müntzer, nõudis täielikku võrdsust ühiskonnas. Võimud hukkasid ta ülestõusu mahasurumise järel. Protestantlik kirik ehk lutherlus. Tekib reformimeelne, lutherlik kirik. See levis ka põhjamaadesse, ka Eestisse
annaabi.ee 
