Esialgu toimub see pooride mahu vähenemise arvel. Kui poorid on veega täitunud, sõltub pinnase tihenemine vee filtratsiooni kiirusest pinnases. Selliselt käitub pinnas tihenemis-staadiumis. Selles staadiumis sõltub vajum koormusest lineaarselt (vt lisa p. 2.3.1.) Koormuse suurenedes pinnasele tekivad aluses nihkepinged, mis püüavad osakesi vastastikku nihutada. Pinnase nihketugevus sõltub osakestevahelisest hõõrdest, savipinnaste puhul ka veel nidususest (kohesioonist). Kui tekkivad nihkepinged ületavad pinnase nihketugevuse, algab pinnaseosakeste nihkumine. Pinnas deformeerub peamiselt osakeste nihete arvel. See on väljasurumise staadium. Selle staadiumi algperioodil pole pinnase kandevõime veel ammendunud. Lõpuks põhjustab üha arenev nihe pinnases vajumi suurenemise ilma koormuse suurenemiseta, mille lõpptulemuseks on pinnase väljasurumune vundamendi alt. Kui tekkivad nihkepinged ületavad tunduvalt pinnase nihketugevust, viib
8) Treenerite juhivõimed: treeneri tehtud ostuste usaldamine ja usk tema võimetesse. 9) Võimete demonstratsioon: edukogemus. 8. Kas võistkondlik enesekindlus moodustub grupi liikmete enesekindluse aritmeetilisest summast? Võistkondliku enesekindluse korral on oluline, et seda ei peetaks ainult grupi liikmete enesekindluse n-ö aritmeetiliseks summaks, vaid et võistkonna liikmed tunnetaksid enesekindlust ja mõistaksid seda grupi kohesioonist ehk kokkukuuluvusest tulenevalt. 9. Mitu peamist komponenti moodustavad enesekindluse mitmemõõtmelisuse? 1) Kehalised võimed (nt jõud, kiirus, vastupidavus); 2) Motoorsed oskused (nt spordialade tehnika ja taktika); 3) Psühholoogilised oskused (nt visualiseerimine, sisekõne); 4) Usk uue õppimise ja omandamise võimesse (veendumus ja kogemus, et suudetakse täita iga nõudmine, kui selleks vajadus tekib). lk 345-372 Kordamisküsimused
pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Arvestada on võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Nihe toimub seal, kus kõige suuremad nihkepinged on saavutanud piirväärtuse. Nihketegevus sõltub peamiselt kahest tegurist: 1.pinnaseosakeste omavahelisest hõõrdumisest; 2.pinnaseosakeste kohesioonist ehk nidususest. Vastupanu, mis takistab seejuures osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Nidusus sõltub eelkõige molekulaarjõududest pinnaseosakeste vahel, pinnase mineraloogilisest koostisest, veesisaldusest ja terastikulisest koostisest. Hõõrdumine pinnaseosakeste vahel sõltub osakeste karedusest ja kokkusuruvast jõust. Tasapinnaline nihe
Tihedus: Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures. Üldine vee tihedus on 1 kg /m3. Õhkkeskkonna tihedus on 1.29 kg /m3. Tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. Pindpinevus: Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Veel on toatemperatuuril suur pindpinevusteguri väärtus. See on põhjustatud tugevast kohesioonist vee molekulide vahel tänu vesiniksidemete ja Van der Waalsi interaktsioonide olemasolule. Kuna vedeliku pinna tekkimiseks on vaja teha tööd, püüab vedelik võimalikult vähendada oma pindala. See fakt seletab mõned eluslooduses leiduvaid nähtusi: 1. Vesi mittemärguvate ainete pinnal, näiteks teflonil või polüetüleenil (see võib olla ka taime leht, kaetud vahaja kutiikulaga) võtab tilga kuju. Tilk on peaaegu sfäär, millel on kõige
annaabi.ee 
