Kas lihtsustus on õigustatud või mitte, see oleneb liikumisülesandest. Näiteks Maad võib liikumisel ümber Päikese vaadelda ainepunktina, kuid pöörlemisel ümber oma telje mitte. B)Ainepunkti kiirendus Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust. Sellest definitsioonist järgneb, et kiirendus arvutud analoogiliselt kiirusega – tuletise abil. Kiiruse puhul � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = � = � ′ leidsime tuletise kohavektorist aja järgi ja saime selle muutumise kiiruse ehk lihtsalt kiiruse. Võttes tuletise kiirusest, saame kiiruse muutumise kiiruse � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = � = � ′ See ongi kiirendus. C) Ringliikumine. Nurkkiirus ja –kiirendus Lihtsamaks kõverjooneliseks liikumiseks on ringliikumine, ehk liikumine, mille trajektooriks on ringjoon. Sel juhtumil trajektoori kõverusraadius ei muutu ajas. Tähistades konstantse kõverusraadiuse tähega R saame
Selle põhiülesande lahendame dünaamika põhiseaduse (2.1) alusel, mis projekteerituna Descartes'i koordinaattelgedele x, y, z omandab kuju (3.1). Sealjuures on üldiselt J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 13 jõud F , seega ka tema projektsioonid Fx, Fy, Fz, muutuvad suurused. Millest jõud võib oleneda? Eelkõige muidugi ajast t. Teiseks võib jõud oleneda punkti asuko- hast, s.t kohavektorist r ehk teisiti öeldes -- punkti koordinaatidest x, y, z. Näitena võib siin tuua elastsusjõu -- mida pikem on vedru, seda suurem on jõud, seega elastsusjõud oleneb tõepoolest vedru otspunkti koordinaatidest (või koordinaadist). Kolmandaks võib jõud oleneda punkti liikumise kiirusest, s.t vektorist v = r ehk teisiti öeldes tuletistest x , y ja z . Näitena võib tuua keskkonna viskoosse takistus-jõu, mille suurus on võrdeline kiirusega. Kokkuvõttes võib süsteemi (3
füüsikaline suurus, mis antud punktis on võrdeline potentsiaalse energia W ja pöördvõrdeline sinnaasetatud ühislaengu Q-ga. 195. Mis vahe on elektrostaatilise välja potentsiaalil ja energial? Elektrostaatilise välja potentsiaal on ise defineeritud energia W kaudu. = W/Q = A/q 196. Kas punktlaengu elektriväli saab olla homogeenne?Ei 197. Kuidas oleneb punktlaengu elektriväli uuritava punkti kohavektorist? Kohavektori pikkus määrab punktlaengu elektrivälja (tugevuse) ning selle asend määrab elektrivälja jõujoonte paiknemise. 198. Milline on elektriväli tasapinnalise laetud plaadi ümber? Elektriväli on ovaali kujuline. 199. Mis on kondensaator? Kondensaatoriks nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud (dielektriku kihiga eraldatud) juhti on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses.
sealhulgas ka liikumishulga momendi vektori, mille tähistame hi ri qi ri mvi Leiame liikumishulga momendi vektori tuletise aja järgi: dhi dri dm v mvi ri i i dt dt dt (1) dri vi dt Tuletis kohavektorist aja järgi on tema joonkiirus s.t. ja dri mvi 0 dt vektorkorrutis , sest vektorid on koolineaarsed. dhi dm v ri i i dt dt Valem (1) võtab kuju : (2) dv f i mi i
annaabi.ee 
