suhteline paljunemiskiirus. Ehk A alleeli sagedus oleneb suhtelisest paljunemiskiirusest. Nii on vaid suhtelised paljunemiskiirused olulised ja jagades valemi nimetaja ja lugeja WA-ga näeme, et : fA(t+1) = fA(0)/(fA(0) +(wa/wA)fa(0)) Ehk uus sagedus sõltub paljunemissuhetest (wa/wA). 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? Suhteline kohasus w on absoluutsete kohasuste suhe w=λb/λa, ehk sõltub genotüübi kasvukiirusest. Kui w=1,0, siis on kahel genotüübil identne kasvukiirus ja genotüüpide proportsioonid jäävad muutumatuks läbi põlvkondade. qt/pt = wt * (q0/p0) Kui w>0, siis lugejas olev kasvab kiiremini ja tema proportsioon suureneb läbi põlvkondade (q kasvab). Kui aga w<0, siis nimetajas olev genotüüp kasvab kiiremini ja tema proportsioon suureneb läbi põlvkondade.
Dominantne kasulik alleel A vAA=vAa=1, vaa=1-s Retsessiivne kasulik alleel A vAA=1, vAa=vaa=1-s Aditiivne dominantne alleel A saa=2sAa. vAA=1,vAa=1-s,vaa=1-2s Iga kahjuliku alleeli koopia vähendab ellujäämise võimet s-i võrra, võrreldes AA indiviididega. 12. Kasutage simulaatorit: http://sites.sinauer.com/evolution3e/exercise1201.html ja vaadake, kuidas mõjub genotüüpide algsageduste ja kohasuste muutmine alleelide sagedusele ja sageduse muutuse kiirusele. 13. Millega on määratud madala sagedusega alleeli ellujäämisvõime? Madala sagedusega alleeli muutus on määratud heterosügootide ellujäämisvõime (v Aa) suhtega teise homosügoodi ellujäämisvõimesse (vaa). Haruldase alleeli suhtes on homosügoote väga vähe, valdav osa alleelist asub heterosügootides ja seega homosügootide vaa ei mõjuta (alguses) alleeli sagedust. . 14
mille vahel on palju erinevusi. Toimub levila laienemine ning kahe paljude lookuste osas sobimatute genotüüpide kohtumine kitsas kontakttsoonis. Hübriidtsoon on regioon, kus enne geograafiliselt lahutatud populatsioonid saavad taas kokku ning ristuvad. Hübriidtsoonid on suhteliselt stabiilsed ning väljapoole tsooni geenid enamasti ei kandu. Selle tekkeks on vaja järsk keskkondlik gradient ja suur kohasuste erinevus kummagi piirkonna genotüüpide ja vahepealsete tunnuste vahel. 11. Mis on tunnusenihe ja kuidas aitab see kaasa liigitekkele? 2 liiki allopatriliste ja sümpatriliste populatsioonidega. Kui nihkuv tunnus põhjustab presügootset isolatsiooni, siis see ongi liigitekke tugevdamine LV poolt. Kärbsenäpid (must) ja (kaelus) esinevad koos Ida- ja Kesk-Euroopas. Ristuvad harvem kui oleks vaba ristumise tingimustes. Tugev postsügootne barjäär - 75% munadest on tühjad, kui vanemad on
annaabi.ee 
