Kuid konkreetsetel käänetel on ka abstraktsemaid kasutusvõimalusi, mille korral vastavat tähendust ei saa leksikaalsete vahenditega väljendada, samuti niisuguseid kasutusvõimalusi, mis tulenevad ajalooliselt väljakujunenud rektsiooninõuetest ning mille korral mingist grammatilisest tähendusest on isegi raske rääkida. Konkreetsetest käänetest eralduvad omaette rühmana nn kohakäänded. Kohakäänded on käänded, mis on kujunenud kohasuhteid märkivate tunnuste alusel. Eesti keeles on kaks kohakäänete sarja: sisekohakäänded ja väliskohakäänded. Sisekohakäänded on keeleajalooliselt vanemad ning väljendavad tänapäeva keeles kinnise ruumiga seotud kohasuhteid. Väliskohakäänded väljendavad avatud pinnaga seotud kohasuhteid. Nimetav kääne Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a. täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b
Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada:ruumi- ja kohasuhteid, ajasuhteid, põhjuslikke suhteid, seisundit, viisi, suhtumist, suhet,mõõtu, määra, mööndust: tegijat: , valdajat, vahendi, kaasas- ja ilmaolu Sidesõna- Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad
seoseid lauses ega ole seetõttu ka iseseisvad lauseliikmed. Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada: 1) ruumi- ja kohasuhteid, nt laua alla, pliidi ees 1a) suunda väljendavad kaassõnad, nt alla, alt, taha, taga, tagant 1b) ruumilist piiri väljendavad: kuni, saadik 1c) liikumise teed väljendavad: kaudu, mööda, pidi, üle 2) ajasuhteid väljendavad, nt sõja eel, aja jooksul, enne lõunat 2a) ajalist määratlust osutavad: aegu, enne, pärast 2b) ajapiiri väljendavad: peale lõunat, kuni õhtuni 2c) kestust väljendavad: läbi (päev läbi)
annaabi.ee 
