poolt (metsatulekahju, üleujutus vms.) Pudelikaela efekt tähendab, et algsest populatsioonist jäävad ellu vaid mõned isendid ja see muudab populatsiooni geenifondi. Asutaja efekt toimub väikestes populatsioonides, kus mõned geenialleelid võivad kaduma minna. Olelusvõitlus ütleb, et organismide ellujäämine ja sigimine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse teguritest nagu näiteks temperatuur, niiskus, valgus jne. Looduslik valik on paremini kohastuvate organismide eelispaljunemine ning ellujäämine. Selle kolm vormi: Stabiliseeriv valik - toimub, kui keskkonnatingimused püsivad muutumatutena. Kõrvaldatakse erandid ja eelispaljunevad keskmiste tunnustega isendid. Suunav valik toimub, kui muutub elukeskkond või asutakse uude elukeskkonda. Eelispaljunevad keskkonna suhtes kasulike omadustega isendid. Liik muutub kindlas suunas. Nt bakterid, mis muutuvad ravimi suhtes immuunseks.
ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik – avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat. • Kahel jalal liikumine Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning tiheda konkurentsi tulemusel kujunes välja primaatide kahel jalal liikumine. • Tööriistade valmistamine Uute tingimustega kohastuvate inimlaste elus muutus oluliseks looduslike esemete töötlemine efektiivsemateks kaitse- ja ründevahenditeks - tööriistadeks. Tööriista valmistamine nõudis ajutegevust. • Jahipidamine Rohttaimede levikuga kaasnesid ka rohusööjad loomad, toimus inimlaste üleminek lihatoidule. Võib oletada, et vähemalt kaks miljonit aastat tagasi pidasid meie esivanemad jahti. Üleminek energiarikkale lihatoidule nõudis paremini arenenud
ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat. · Kahel jalal liikumine Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning tiheda konkurentsi tulemusel kujunes välja primaatide kahel jalal liikumine. · Tööriistade valmistamine Uute tingimustega kohastuvate inimlaste elus muutus oluliseks looduslike esemete töötlemine efektiivsemateks kaitse- ja ründevahenditeks - tööriistadeks. Tööriista valmistamine nõudis ajutegevust. · Jahipidamine Rohttaimede levikuga kaasnesid ka rohusööjad loomad, toimus inimlaste üleminek lihatoidule. Võib oletada, et vähemalt kaks miljonit aastat tagasi pidasid meie esivanemad jahti. Üleminek energiarikkale lihatoidule nõudis paremini arenenud
tagajärgedeks elule savannitüüpi avamaastikul ja jahipidamisele (robustsed australopiteekused spetsialiseerusid selle käsituse järgi sekundaarselt taimtoidule). Hominiidide kohastumistüübi muutumise ökoloogiliseks põhjuseks peetakse klimaatilisi muutusi Aafrika kliimas: ajavahemikus 8...5 mln. a. tagasi toimus seal kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade ulatuslik taandumine ja maastiku savannistumine. Seejärel lisandus uutele tingimustele süvenevalt kohastuvate hominiidide elus üha suuremal määral looduslike esemete töötlemine efektiivsemateks kaitse- ja ründevahenditeks -- tööriistadeks (või relvadeks). Kindlad tõendid tööriistade loomisest on nn. "tahutud veerkivide" e. olduvai-riistade näol, mida on leitud koos habiliinide fossilidega. Osa uurijaid arvab aga, et juba vähemalt mõned gratsiilsetest australopiteekustest pidid looma ja kasutama puust, luust, hammastest ja sarvedest valmistatud tööriistu, millest pole
annaabi.ee 
