Stress seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel. Erinevad stressi analüüsimise tasandid ja mudelid Stress kui kompleksne kohanemise reaktsioon, millel on mitu taset: · Füsioloogiline potentsiaalselt kahjulik kehareaktsioon sündmustele (nt. Selyé, Cannon); kohanemismuutused kulgevad teadvuse osavõtuta, automaatselt Hans Selyé - stress kui üldine kohastumisreaktsioon (GAS general adaptation syndrom), eustress - positiivne pinge (hea pinge) organismi elutegevust stimuleeriva toimega, toniseeriv, distress - negatiivne pinge (halb pinge) organismi kohastumisvõime alanemine Füsioloogilise stressi mehhanism, stressireaktsiooni neurohumoraalne tee: ajuripats hüpotalamus - limbiline süsteem - ajukoor- neerupealised adrenaliin/noradrenaliin · Psühholoogiline rõhk kognitiivsetel ja emotsionaalsetel faktoritel (nt. Lazarus);
Homöostaas saavutakse regulatsiooni kaudu: 2 Regulatsioon närvisüsteemi poolt Neuraalne regulatsioon: Refleks-refleksikaar (Retseptor, aferentne/sensoorne närv, refleksikeskus, eferentne/motoorne närv, efektor) Nt. Põlverefleks Reflektoorsel tegevusel on oluline roll homöostaasi säilitamisel. Refleks – organism sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikkare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil.
Organism saab eksisteerida kui tervik ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks. Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is. Sensor reageerib mingile näitajale organismis antud hetkel(nt vererõhk, veresuhkru tase,
annaabi.ee 
