tekivad ka uued liigid ÕIGE 17.23. Liigiomadused, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega, on kohas kohastumus. VALE – on ristumisbarjäär 17.24. Eukarüootide teke prokarüootidest ja hulkraksuse teke ainuraksetest on näited evolutsiooni divergentsusest. VALE- on progress 17.25. Imetajate divergents väljendub hammaste ja jäsemete mitmekesisuses, mis on kujunenud kohastumisena erisuguste toitumis- ja liikumisviisidega samasugustes tingimustesÕIGE 17.26. Ühel niidul kasvavad kelluka, ristiku ja võilille taimed moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.27. Kõrvuti uute liikide tekkimisega, on paljud liigid välja surnud ja kuskil mujal piirkonnas uuesti tekkinud VALE 18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2
21. SUGUKOND LIBLIKÕIELISED: JUUREMÜGARAD * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi oalaadsed (kaunviljalised). * Liike umbes 12 000 * Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, rohttaimed. * Hästi eristatav liblikja õie poolest, millel kolm kroonlehte on lahus (puri ja kaks tiiba), kaks aga kokku kasvanud (laevuke). * Varieeruvus puudub! * Vili on hulgaseemneline või üheseemneline või üheseemneline sulgvili. * Liblikas õis on välja kujunenud kohastumisena putuktolmlemisele suurte kiletiivaliste poolt (kimalased, mesilased), keda meelitab kohale kõrge värviline puri ja lõhn. Tiibadele vajutades surub loom laevukese alla ja vabanev tolmukate kimp puudutab koos ümbritseva emakaga putuka karvast kõhtmist poolt. * Liblikõielistel tekivad juurekarvades ained, mis on soodsaks söödaks bakteritele, kes omakorda eritavad juurerakkude vohamist põhjustavaid fermenti. Nii kujunevad juuremügarad, milles
vaheldumine. hulkjalgsete (Myriapoda) neli rühma, kel on palju ühetaolisi kerelülisid, igaühel paar või kaks jalgu (sajajalgsed, Chilopoda; tuhatjalgsed, Diplopoda, jt.); putukad (Insecta, Hexapoda), kellel kõigil on eristunud pea, kolme paari jalgadega rindmik, ning jalgadeta tagakeha. Uusimal ajal on leitud, et hulkjalgsed ja putukad polegi lähisugulased(?) Tähendab, trahheedega hingamine on neil „leiutatud“ konvergentselt, kohastumisena eluks maismaal. Sarnane: üks paar tundlaid, suised, keha on lüliline 104. Sajajalgsete ( Chilopoda ) ja tuhatjalgsete ( Diplopoda ) erinevusi. Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed. Sada: mürginäärme ava, röövloomad; kere segmentatsioon homo või heterotroomne, Tuhat: detriidisööjad; kere pole jagunenud osadeks. 105. Putukate vaegmoone ja täismoone; erinevus meres elavate lülijalgsete moondest.
annaabi.ee 
