vähenemine Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas: ● sisenevad kohalikku toiduahelasse; ● konkureerivad teiste organismidega täites samu nišši; ● võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele; ● on patogeenide ja parasiitide kandjateks; ● hübridiseeruvad lähedaste liikidega; ● nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust. Valdavalt kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks. Looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks. Neid liike võib Eestisse tuua või neid siin kasutada ainult keskkonnaministri eriloa alusel. Eestis on näiteks järgmised võõrliigid:
CITES loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevad: · Sisenevad kohalikku toiduahelasse · Konkureerivad teiste organismidega täites samu nisse · Võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele · On patogeenida ja parasiitide kandjateks · Hübridiseeruvad lähedaste liikidega · Närgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse · Viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. · Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must-toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. · Ürgilmeliste metsade pindala vähenemine ohustab tugevasti lendorava püsimajäämist Eesti faunasse. LIIGIKAITSE Kaitsealused liigid jagunevad 3-e kaitsekategooriasse
Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas: * sisenevad kohalikku toiduahelasse * konkureerivad teiste organismidega täites samu nisse * võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele * on patogeenide ja parasiitide kandjateks * hübridiseeruvad lähedaste liikidega * nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust 3. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis). Puisniit on pool-looduslik ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse. Puisniidud on ilmselt vanim inimtekkeline sekundaarne taimeformatsioon Eestis. Esimesed sellelaadsed kooslused võisid tekkida 8000-9000
annaabi.ee 
