kõikvõimalikke karaktereid. Ei rõhuta üleliia lõppmoraali, pigem on olukord tähtis. Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, demagoogia, silmakirjalikkus. 17.Barokk-draama (XVII saj.): Calderón (Elu on unenägu, Suur maailmateater; valimikus „Hispaania pärand“ komöödiad Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja); Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline) Usuteema süvenemine draamas. Lava tulvil liikumist, mida ei ahista aja- ega kohapiirangud. Tõsine seguneb lõbusaga. Sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Tirso de Molina: kirjanikunimi. Näidendid tõsisetel usuteemadel, ilmalikud mineviku- ja kaasajaainelised teosed (mõõga ja mantli komöödiad). Psühhologiseeritus, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine. „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“- alus don Juani kujule uusaegses kultuuris. Näidendil puudub ajalooline täpsus, filmilikult vahelduvad tegevuspaigad. Don Juan – vastuoluline karakter
ekloogide lavastamine. · Intermeediumid igapäevase elu naljakatel seikadel põhinevad farsitaolised lood, mida pikiti draamade vaatuste vahele, et publikut lõbustada · Algul etendused siseõuedes ja platside, mingi hetk (16 saj) hakati ka teatreid rajama. Publikuks nii ülikud kui lihtinimesed. · Vegal ~500 näidendit eri zanrides; määratles ka esteetilised põhimõtted draamas. Komöödia tähendas näidendit üleüldse seal. · Aja-kohapiirangud ei ole head; samuti ei sobivat Hispaaniasse antiikteatri eeskuju, kuna sinna kiiremat ja elavamat vaja. Ei erista ,,madalat" komöödiat tragöödiast. Kurb seguneb lõbusaga; ülev banaalsega. · 3 vaatuseline näidend hakkab levima alates temast. · Popid olid nii intriigi- kui karakterkomöödiad; eriti veel nn mõõga ja mantli komöödiad põhinesid intriigil, tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta keepi kandvad aadlikud.
põhinevad farsilaadsed lood, mida pandi draamavaatuste vahele publiku lõbustamiseks). Algul toimusid etendused siseõues ja platsil, 16.saj hakati teatreid rajama. Publiku seas oli nii ülikuid kui lihtinimesi. Lope de Vega on hispaania näitekirjanik. Vega kirjutas ~500 näidendit eri zanreis. Ta määratles draama esteetilised põhimõtted. Komöödia tähendas näidendit Hispaanias. Vega meelest pole aja- ja kohapiirangud head, ka antiikteatri eeskuju ei sobi Hispaaniasse, kuna on vaja kiiremat ja elavamat sisu. Vega ei eelista tragöödiat madalale komöödiale, kurb peab segunema lõbusaga, ülev banaalsega. Vega näidendeil on 3 vaatust see põhimõte hakkab Hispaanias levima. Vega kirjutas intriigi- ja karakterkomöödiaid, mis olid väga populaarsed. Populaarsed olid ka mõõga- ja mantlikomöödiad põhinesid intriigil, tegelased olid mõõka ja musta keepi kandvad ülikud
annaabi.ee 
