+ õpiku 6. Osa 1. Meinhard oli misjonär, ta oli pühendunud rahumeelsele misjonitööle. Albert oli sõjakam, ristisõda, sõjaline vallutus, Albert üritas kasutada diplomaatiat. 2. Riia linn ehitati saksa asunike tarvis, kuhu Albert viis üle piiskopkonnakeskuse. Sellest pidi saama tulevaste vallutuste keskpunkt. Mõõgavendade ordu rajati juba vallutatud alade säilitamiseks. Sellest sai eliitväeosa. Vajalik selleks, et koondada inimesi, keda kohapealsetes sõdades kasutada. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel, nad kasutasid selle ajajärgu täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Eestlaste eelised tundsid antud ala ja piirkonda paremini. Neil oli esialgsed kaitseehitised olemas. Eestlaste moraaliks oli kodumaa kaitsmine ja nad võitlesid vabaduse nimel. Vallutajate eelised - Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel, nad kasutasid selle ajajärgu täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat
5.5. Eesti turbatootjad aastatel 1945… 2000 5.5.1. Briketitööstused RAS Tootsi: 1939. aastal tööd alustatuna on Eestis vanim ja oli rajamisel Euroopa moodsaim. Tootsi Briketivabriku II kompleks anti käiku 1959. a. ja võimsus kasvas 100000 t aastas. Praegu toodab kuni 125000 t/a. Turvast veetakse Lavassaarest raudteega, mille pikkus on 22 km. Toodab ka alus ja väetusturvast. Pärast II Maailmasõda algas Tootsi tehase arengus uus etapp. Kohapealsetes töökodades ehitati ümber ja valmistati uusi masinaid. Arendati edasi ümbervallitamistehnoloogiat. Kohapeal valmistati selleks vajalikud freesid, pöörajad, vallitajad ja kogujad. Samal ajal laiendati konstrueerimisbürood. Tootsis tehti suur murrang turbatootmise mehhaniseerimisel, uute seadmete evitamisel ja tehnoloogiliste süsteemide väljatöötamisel. Paljud masinad said prototüüpideks seeriamasinatele. Näiteks
Nagu oleks ajalooline isik. 1125-1157 Juri Dolgoruki Vladimir Suustali vürst. Tema ajal meelitatakse rahvast sinna elama. Käsitllisi ja kaupmehi saabus, teatud ajal elanike hulk kasvas. Kutsuti sõpru ja sugulasi, lõpuks oli soomeugri rahvast vähem kui slaave. Kuna juurde tulnud venelased ei õppinud nende keeli, õppisid nad vene keele ära, umbes 200 aastaga sulandunud. Säilinud hüdronüümid. Paljudel jõgedel lõpp -va, see tähendab sealse soome-ugri rahva keeles vett. Kohapealsetes murretes eriti laensõnu pole, suur eripära tagahäälikute vokaalides ja täishäälikute ja kaashäälikute kombinatsioonides. Venekeelele üleläinud rahvad moonutasid seda. Juri DOlgoruki ajalukku sest hüüdnimele vastavalt püüdis oma võimu alla saada kaugeid piirkondi, nt Kiievit ja Novgorodi. Kirjutatud, et rajas Moskva linna, tal on küll teened. 1147 Novgorod Seeversti vürsti külla, väikses mõisas Moskva jõe ääres peeti pidu ja peopidamine pandi kroonikasse kirja
annaabi.ee 
