(Juust, Kase 2011: 138). Üldiselt peetakse turismi regioonis oluliseks, eriti töökohtade loojana. Regioonis on palju noori, elustandard üsna madal ja töökohad hinnas. Välisinvestorid ning kohalikud valitsused arendavad taristut, et meelitada piirkonda rohkem välisturiste. Investeeritakse teedesse, lennujaamadesse ning majutusvõimaluste arendamisse suurtes linnades ja rannakuurortides. Enamik turiste saabub regiooni lennukiga, kuid kohapealses liiklemises domineerib maanteetransport, välja arvatud Araabia poolsaarel, kus autoliiklus on suurte vahemaade ning keerulise maastiku tõttu raskendatud. Raudteed on üsna halvas seisus. (Ibid.). Regioonil on palju potentsiaalset turismiressurssi, et olla edukas sihtkoht, kuid samuti palju probleeme, mis takistavad turismi arendamist. Lähis-Idal on väärtuslik kultuuripärand, sealt on pärit mitu maailma suurt religiooni judaism, kristlus ja islam.
Üldine nimekirjutus lähtubki eelkõige antud rahvale ainuomasest kultuuriruumist. Vahetu toponüümiline e kohanimeline ruum piirneb enamjaolt etnliste asutusala ja selle lähiümbrusega. Nii näiteks kasutame me oma lähiümbruse kohta eestistatud kohanimesid ning mida kaugemale, seda rohkem tarvitame juba võõrkeelseid. Kohanimede eestikeelset õigekirja saab kontrollida EKI kodukal. Eesti keele reeglite järgi kirjutame kohanimed enamasti nii nagu neid kirjutatakse ka kohapealses ühiskonnas. Probleemid võivad avalduda: kohapealne algne nimi võib olla tänaseks välja vahetatud. Seega pannes üldlevinud nime teeme liiga põlisrahvale, samas pannes põlise nime, ei pruugi seda kaardilt keegi otsida. Piirialadel nimetatakse toponüümi (kohanimesid) erinevalt. Meile on üldmõistetav ladina tähestik, mida suur osa maailmast ei kasuta. Seega paljud kohanimed mugandatakse häälduse järgi ladina tähestikuliseks. Kohanimede käänamisel võib kaduda kohanime algne
ka mitmefunktsionaalseid lennuvahendeid kannatanute transpordiks või kiirabi toimetamiseks sündmuskohale. Lennukeid kasutatakse eelkõige patsientide kiireks ja säästvaks üleviimiseks suurte vahemaade korral. Harilikult on tegemist patsientide kojutoomisega välismaalt (repatrieerimine) või patsientide transpordiga Eesti saartel olevatest haiglatest (Kuressaare või Kärdla haiglast) Tallinnasse. Kuna nendele patsientidele on kohapealses haiglas juba esmane ravi osutatud, on siinkohal alati tegemist sekundaarväljakutsetega. Kiirabihelikoptereid, mis Euroopas 1970-ndate alguses võeti kasutusele kiirabiauto lendava vastena ja mis olid alguses mõeldud eelkõige inimeste päästmiseks tiheasustuskeskustest kaugel, maanteedel ja läbipääsmatul maastikul, kasutatakse ka tänapäeval kiirabi väljakutsete teenindamiseks. Kuigi kiirabihelikopter