16. Mis on alküülrühm? Kuidas seda tähistatakse? Alküünrühm on orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom. Alküülrühmade üldvalem on CnH2n+1 17. Kuidas määrata tüviühendit? Tüviühendis võetakse pikim kordset sidet sisaldav süsinike ahel.Tüviühendi süsinikud nummerdatakse nii, et kordne side saaks võimalikult väikese kohanumbri. 18. Kuidas koostatakse alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite nimetusi? Alkaanide nimetusi koostatakse: 1-4: metaan, etaan, propaan, butaan 5-10 arvsõna + aan. Tsükloalkaani nimetus: 1-2 puudub, 3-10 tsüklo+alkaani nimetus. Nt: tsüklopropaan. Halogeenide nimetus on R-Hal 19. Normaalalkaanide (CH4-C10H22) nimetusi! TULEB OSATA: 1. Kirjutada summaarse valemi alusel struktuurvalemeid! (lihtsustatud ja tasapinnalised struktuurvalemid, graafiline kujutis) 2
Nime andmine: · Hargnenud ahelaga ühendi korral määratakse tüviühend (kõige pikem C-ahel). Tüviühendi ahela süsinikud nummerdatakse (araabia numbritega). (Kui on üks asendusrühm, mis paikneks alati number 1 juures, siis ahelat ei nummerdata) · Ahel numereeritakse, andes asendajatele väikseimad võimalikud kohanumbrid. · Asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras, näidates ka nende kohanumbri (numbrid on eraldatud sidekriipsudega). · Korduvad asendajad näidatakse ära eesliidetega (di-, tri-, tetra-, penta- jne) (eesliidet aga ei arvestata tähestikulise järjekorra määramisel). · Kui numereerimine ahela erinevatest otstest annab asendajatele identsed kohanumbrid, siis eelista suunda, mis annab tähestikus eespool asetsevale asendajale väiksema kohanumbri. · Kui mitu ahelat on võrdse pikkusega, siis valitakse tüviühendiks see, millel on rohkem
PÄIKE JA KUU - Koosta kood, mis kuvab päikese pildi, kui kell on 7:00 ja kuu, kui kell on 22:00 PILDIALBUM - Koosta pildinimede hoidmiseks massiiv, näiteks 1.jpg, 2.jpg jne. Kuva massiivis olevad pildid KOLMES VEERUS. Massiivid JOOKSUAJAD - Jüri, Mari, Kati, Mati, Juuli ja Maali osalesid 60m jooksus ning saavutasid ajad vastavalt 11.5, 10.7, 9.5, 11.7, 10.2 ja 9.4. Kasuta massiivides sama järjestust ning sinu ülesandeks on väljastada esikolmik koos kohanumbri ja nimega. HINDED - koosta mitmemõõtmeline massiiv ainete ja hinnetega. Sinu ülesandeks on kuvada kasutajasõbralik hinneteleht (tabelisse) koos keskmiste hinnetega. MORSE - Koosta kood, mis teisendab minu morsekoodi. Arvesta suuri ja väikeseid tähti. ISIKUKOOD - Kasutaja lisab isikukoodi ning sinu kood tuvastab tema soo ja sünniaasta. Enne kui lahendama hakkad, siis kontrolli kas kood on piisava pikkusega
Ligidaste aatomite fluktuatiivsed dipoolid asuvad üksteisega koosmõjju ja tulemuseks on nõrga aatomitevahelise mittesuunatud sideme teke (joon. 3.32). Fluktuaalsetel dipoolidel on suur osa inertgaaside veeldamisel ja tahkestamisel väga madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel. Tabelis 3.34 on toodud erinevate inertgaaside sulamistäpid ja keemistemperatuurid. Inertgaaside sulamis- ja keemistemperatuuride kõrgenenemine inertgaasi aatomsuuruse (kohanumbri perioodilises süsteemis) suurenemisel on põhjustatud tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem. 3.5.2. Side polaarsetes molekulides. Nõrkade sekundaarsete sidemete teke on võimalik ka pidevaid dipoole sisaldavate molekulide puhul. Metaanis (CH 4 ) oli neli C-H sidet paigutunud tetraeedriliselt (joon. 3.20) ja sümmeetriliselt, mis viib nulliga võrduvale dipoolmomendile. Teisiti on lugu aga
annaabi.ee 
