annaks maksimaalse arvu järglasi.4)Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. 5)See kandub edasi läbi põlvkondade. 6)Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest. Valik: Üks indiviid jääb ellu, areneb ja paljuneb ühes keskkonnas, kuid mitte teises. See viib populatsioonis ühtede tunnuste suurenemisele ja teiste vähenemisele Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. Pärimus Liikide evolutsiooniline ajalugu (fülogenees) sisaldab jälgi kohastumustest varasemate keskkonnatingimustega, mis võimaldab siduda praegu erinevaid liike ühise esivanema külge. 7. Mis on fitness (ökoloogias)? Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend 8. Mille alusel eristatakse bioome?
· Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust · See muutlikkus on osaliselt päritav · Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10. Analoogsed ja homoloogsed organid või morfoloogilised struktuurid: Kui sama organ on evolutsiooni käigus omandanud erisuguseid rolle, siis on tegu homoloogiaga. (rohkem ma välja ei suutnud sealt lugeda, iseenesest see teema on teise loengu, 14-15 slaidide juures..) 11. Mis on bioomid? Bioom e makroökosüsteem: ühe kliima- ja taimkattevööndi ökosüsteemide kogum 12. Raunkiaeri eluvormide süsteemi põhimõte:
neis, kus omakorda oli veel 10% heterosügootsust. NeoD kohaselt peaks süsteem liikuma homosügootsuse poole - juhul kui ei eelda ülimalt massiivset selektsiooni heterosügootsuse kasuks. Viimane pole aga reaalne. Siin on terminiks segregatsiooniline surve. Jättes matemaatilise tuletuskäigu kõrvale, on võimalik väita, et selle populatsiooni isend, kes oleks polümorfne kõigi 3000 lookuse osas, peaks olema 1043 korda kõrgema kohanemusega juhuslikust populatsiooni liikmest. See on aga jabur. Kimura järeldus: NeoD seisukoht, mille kohaselt LV hoiab heterosügootsuse taset, on ekslik. Samas taas - NT suudab seda seletada möödaminnes: iga uus mutatsioon alustab oma "elu" heterosügootselt ja püsib polümorfismina seni, kuni triiv teda kas ei kaota ära ehk sis ei fikseeri. Muuseas - NT eeldaks isegi veel kõrgemat heterosügootsuse taset, kui eksperimentaalset uuritud süsteemidest paistab. Millised on NeoD vastulaused?
annaabi.ee 
