Kusihappe konsentratsiooni mõjutavad oluliselt vanus, sugu ja toitumine. Puberteedieas poistel suureneb uraatide konsentratsioon järsult ning jääb seejärel püsima ega suurene vanusega. Tüdrukutel püsib uraatide konsentratsioon puberteedieast kuni menopausini suhteliselt stabiilsena ning suureneb seejärel. (Reumatoloogia konspekt, 2007, Sisehaigused, 1999) Põhiliseks podagra arengu mehhanismiks on pikaajaline hüperurikeemia, millele organism vastab kohanemisreaktsioonidega kusihappe suurenenud eritumisega neerude kaudu ja uraatide ladestumisega kudedesse. Uraadid on halvasti lahustuvad ja kristalliseruvad ka kusihappe taseme väikese tõusu korral. (Reumatoloogia, 2000) Patoloogilis-anatoomilised muutused on tingitud eeskätt uraatide ladestumisest kudedesse. See toimub esmajoones liigestes, kõõlustes, kõõlusetuppedes, nahas ja neerudes ning kutsub esile mitmesuguseid muutusi. Põhielementideks on mikro- ja makrotoofuste teke. Toofused
Rindkere õõs: a) pleura e. kopsukelme b) mediastinum e. südamepaun) Norm Reaktsiooni norm pärilikult määratud ja evolutsiooniliselt kinnistunud tunnuse normaalse muutuse ulatus Homeostaas stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks Välistele ülepiirilistele signaalidele ja sisekeskkonna teatud tingimuste muutumisele haiguste korral reageerib organism füsioloogiliste ja morfoloogiliste kohanemisreaktsioonidega, püüdes nii säilitada homeostaasi. Homeostaasi mõjutavad: 1. Kehatemperatuur 2. Happe-leelis tasakaal 3. Soolade kontsentratsioon 4. Hapniku kontsentratsioon (pO2 75- 100 mmHg) 5. Vedeliku kogus TERVIS: Tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund Haigus organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi v õi organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi haigused jaotatakse: 1
maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerumine, üld- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus, järkjärgulisus, koormuse dünaamika lainelisus ja tsüklilisus. Adaptatsioon sporditreeningus on organismi kohanemise protsess väliskeskonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Sporditreeningus käsitletakse eelkõige neid adaptatsiooni ilminguid, mis on seotud organismi kohanemisreaktsioonidega vastuseks välis- või sisekeskonna muutuvatele mõjuritele. Need reaktsioonid võivad väljenduda sügavate muutustena sõudjate organismis. Treeningu planeerimises tuleb eristada nii kiiradaptatsiooni (olemuselt suhteliselt ebastabiilne) kui ka kestusadaptatsiooni (olemuselt suhteliselt stabiilne). Kiiradaptatsioon treeningus seisneb organismi funktsionaalsete süsteemide muutustes vahetult pärast kehalise pingutuse sooritamist
annaabi.ee 
