aastaaegadest ja nad ilmnevad enam hilissügisel ja kevadel. Komplikatsioonid ehk tüsistused on põhihaigusele lisanduvad uued haigused või haigustunnused. Need võivad tekkida haiguse igas staadiumis. Vahet tuleks teha kahe erineva mõiste – patoloogilise protsessi ja patoloogilise seisundi vahel. Patoloogiline protsess on haiguslike ehk patoloogiliste nähtude kogum, mida iseloomustab muutlikkus, kulu suhteliselt kiire liikuvus. Haiguslikud muutused ning kaitse- ja kohanemismehhanismid arenevad koos. Siia kuuluvad põletikud, palavik, kasvajad, düstroofilised muutused . Patoloogilist seisundit iseloomustab haigustunnuste püsivus, stabiilsus. Haigustunnused püsivad kaua, kohanemismehhanismid hilinevad ja on puudulikud. Eripedagoog puutub oma igapäevatöös lastega kokku enam patoloogiliste seisunditega (kurtus, nägemise häired, kesknärvisüsteemi kahjustuse tagajärjed).
kasvuhoonegaaside emissioon saastamise seisukohalt. Kui palju seotakse kasvuhoonegaase looduses toimuvate protsesside tagajärjel ja millised ökosüsteemide muutused on aset leidnud. 2) Kuidas globaalsed kliimamuutused on mõjutanud ökosüsteeme (näiteks siseveekogude voolurežiimi, põllumajandusliku tootmise tingimusi ja viljakust, puidumassi juurdekasvukiirust metsades, atmosfääri läbipaistvust jne). Millised on võimalikud kohanemismehhanismid ja resultaadid. 3) Kuidas Eesti majandustegevus mõjutab kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemist atmosfääris ja sellega seoses kliima globaalset muutumist. Millised on Eesti võimalused kasvuhoonegaaside emissioonide oluliseks vähendamiseks praegu ja poole sajandi pärast. Paljusid neid aspekte käsitleti esmalt USA Energeetikaministeeriumi tellitud kliimamuutuste uurimise programmis (1994–1996, juhtis professor J.-M. Punning Ökoloogiainstituudist)
Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel
annaabi.ee 
