tööülesannete juurde. Konfliktide korral või ka ilmnemisel sekkub ja lahendab need vestluste käigus. On olnud ka selliseid konflikte kus ühepoolselt juht on otsustanud, et kaebus pole põhjendatud ja ei näe asjas konflikti. Õpilastega, lastevanematega tekkinud konfliktide korral arutatakse ühiselt, korraldatakse ümarlaudu. Hetkel pole meie töökollektiivis tunda veel väsimust, ega kaastöötamissoovi puudumist. See, et meie töökollektiiv on kohanemisfaasis näitab ka see, et juht oskuslikult arendab kollektiivis koostööd ja on pigem motiveerija kui juhi rollis. Juht oskab panna ka tööle nn. kõrvaltvaatajad ja saavutab sellega hea tööõhkkonna. Kokkuvõte Juhtumiskäitumine7 Oma referaadis vaatlesin Meremäe kooli töökollektiiv juhtimist, selle efektiivsust ja milline on kooli töö faas
nädalasel turismireisil vaatamisväärsused, kaunis loodus, eksootilised inimesed ning erilised toidud tekitavad meis vaimustust ning uudishimu. Kodumaa ununeb ning uuest keskkonnast nähakse vaid meeldivaid külgi: 2ndl jooksul, mõnedel võib see etapp kesta aga kuid. 2. Tüdimus.kui peale hakkab tulema elu rutiin ja kui on vaja nagu selgeks teha mitmesuguseid sügavamaid probleeme. sh keeleoskus. raskused kohanemisfaasis tulevad just sellest, et ei saada aru uue kultuuri mitteverbaalsetest sõnumitest:keha liigutused, näoilmed, hääletoon, riietusSelliseid probleeme tekib tavaliselt senikaua, kuni hakatakse mõistam teatavaid kultuuri sügavamaid seoseid 3. Omaksvõtmine: algab sellisest arusaamisest, et keskkond teie maitse kohaselt ei muutu, vaid te peate ise sellega kohanema.Paremaks muutub asi siis, kui võetakse omaks tõsiasi,
2. Tüdimus. Selline mesinädalate aeg lõpeb aga varsti, kui peale hakkab tulema elu rutiin ja kui on vaja nagu selgeks teha mitmesuguseid sügavamaid probleeme. Ka keeleoskus, mis esialgu lisandus väga kiiresti enam nii kiiresti ei kasva, vaid nõuab palju enam pingutusi. Inimene mõistab et see uus maa jääb talle kauaks ajaks koduks ja seetõttu hakkab tekkima teatav tüdimus. Inimesed, kes on juba pikemat aega töötanud välismaal, ütlevad, et suuremad raskused kohanemisfaasis tulevad just sellest, et ei saada aru uue kultuuri mitteverbaalsetest sõnumitest (Raunio,1988:80). Oma kultuuris me oskame neid tõlgendada: keha liigutused, näoilmed, hääletoon, riietus jne. Selliseid probleeme tekib tavaliselt senikaua, kuni hakatakse mõistam teatavaid kultuuri sügavamaid seoseid - kuidas ümbritsevad inimesed mõtlevad jne. See tüdimus mis tekib, elatakse välja selle kultuuri peal, kus ollaks. Võidakse seltsida ka ainult kaasmaalastga
annaabi.ee 
