Seega majanduses on riigi üheks väga tähtsaks funktsiooniks konkurentsi tagamine ja monopolide tegevuse reguleerimine. konkreetsete turgude toime tagamist: kui need ei toimi piisavalt hästi; turu tulemuste korrigeerimist: kui turulahendit, st turulnõudluse- ja pakkumise tulemusena kujunevat hinda ja kogust ei peeta mingil põhjusel otstarbekaks. Turutõrked välismõjud ja avalikud hüvised; infoprobleemid; kohandumisprobleemid. Riik saab siin lahenduseks pakkuda eelkõige järgmisi meetmeid: infokohustus müüjatele pakutava kauba olulisemate parameetrite suhtes; garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest; tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt; miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine. 5. Majanduse koguprodukt, selle liigid (sisemajanduse koguprodukt ja rahvamajanduse koguprodukt) ja komponendid. Rahvamajanduse ringkäik.
mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nim turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks: konkurentsitõrked, üldkasutatavad hüvised, välismajanduse tootmisest ja tarbimisest, puudulikud turud, infotõrked, tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 11.Objektiivsed ja subjektiivsed turutõrked. Objektiivsed turutõrked: Välismõjud ja avalikud hüvised; Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus; Infoprobleemid; Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed: Eraalgatuslikud (kartelli-kokkulepped; turujõu kuri-tarvitamine; konkurentsi kahjustavad ühinemised). Riiklikud (riigiabi; kaubandustõkked). 12.Struktuur- käitumine-tulemus paradigma Struktuuriökonoomika (Industrial Organisation) aluseks on SKT (struktuur-käitumine-tulemus) -paradigma. Selle lähenemisviisi järgi on eristatavad turgude institutsioonilis-poliitilised raamtingimused, tehnilis-
Riigi ja avaliku sektori (sinna kuuluvate teadusasutuste) üheks ülesandeks on toota teavet nähtuste põhjuslike seoste kohta. Niisugune kollektiivne moodustis on vaieldamatult rohkem informeeritud kui tavaline kodanik. Turutõrkeid klassifitseeritakse enamasti järgmiselt. Objektiivsed turutõrked (osaliselt korrigeeritavad) Välismõjud ja avalikud hüvised. Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus. Infoprobleemid. 42 Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed turutõrked (põhimõtteliselt tõkestatavad) Eraalgatuslikud - kartellid; - turujõu kuritarvitamine. Riiklikud - kaubandustõkked; - riigiabi. Turutõrgete teooria nõuab riigi sekkumist majandusellu vaid juhul, kui seda sekkumist on võimalik põhjendada konkreetsete turuprobleemidega. Tavaliselt peetakse seejuures silmas efektiivsus- ja heaolukadusid, kusjuures võib eristada nelja objektiivsete põhjuste gruppi.