2. Osalises sõnumis on osa kategooriaid välja jäetud: tundepurse, millega ei kaasne selgitust, hinnangud, millega ei kaasne tundeid jne. 3. Risustatud sõnum on stressivaba õhkkonna kõige suurem mürgitaja. Väljendatakse soove, millele üksnes vihjatakse, kõik kategooriad on olemas kuid varjatud kujul. Konflikti ehk erimeelsuste käsitlemise viiest stiilist sisaldab kehtestavat käitumist koostöö, alistuvus ilmneb vältimises ja kohandumises, agressiivsus on võistlemises ehk läbisurumises, kompromiss jääb kõigi nende vahele. Enamasti on meil suheldes ikka tegemist kas suuremate või väiksemate erimeelsustega juhul kui me neid salajasel kokkuleppel lihtsalt ei eira. See on igapäevaelu ja miks mitte püüda astuda mõned sammud stressivabama töö ja kodukeskkonna suunas, parema elukvaliteedi suunas läbi kehtestamisoskuste parendamise (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html)
2. Osalises sõnumis on osa kategooriaid välja jäetud: tundepurse, millega ei kaasne selgitust, hinnangud, millega ei kaasne tundeid jne. 3. Risustatud sõnum on stressivaba õhkkonna kõige suurem mürgitaja. Väljendatakse soove, millele üksnes vihjatakse, kõik kategooriad on olemas kuid varjatud kujul. Konflikti ehk erimeelsuste käsitlemise viiest stiilist sisaldab kehtestavat käitumist koostöö, alistuvus ilmneb vältimises ja kohandumises, agressiivsus on võistlemises 8 ehk läbisurumises, kompromiss jääb kõigi nende vahele. Enamasti on meil suheldes ikka tegemist kas suuremate või väiksemate erimeelsustega juhul kui me neid salajasel kokkuleppel lihtsalt ei eira. See on igapäevaelu ja miks mitte püüda astuda mõned sammud stressivabama töö ja kodukeskkonna suunas, parema elukvaliteedi suunas läbi kehtestamisoskuste
vaesus, diskrimineerimine, stigma) reostavad sotsiaalset keskkonda ja vähendavad vastastikuse adaptatsiooni võimalusi. Elussüsteemid (inimesed üksikuna ja gruppides) peavad püüdma säilitada head kohanemist oma keskkonnaga. Me kõik vajame rahuldavaid sisestusi (näit. infot, toitu, ressursse), et end säilitada ja areneda. Kui transaktsioonid rikuvad adaptiivset tasakaalu, järgneb sellele stress, mis põhjustab probleeme meie vajaduste ja võimete ning keskkonna vahelises kohandumises. Stress tekib: ● elumuutustest (arengumuutused, muutused staatuses ja rollis, eluruumi ümberkorraldamine) ● keskkonna survest (ebavõrdsed võimalused, karm ja vastutulematu töökoht) ● interpersonaalsetest protsessidest (ekspluateerimine, vastuolulised ootused). Nagu väidab ka kriisiteooria, ei tekita kõik võimalikud stressi põhjustavad sündmused tegelikku stressi. Kas stress tekib või ei