__ Tegemist on fantaasiaettevõttega KOV ehk kohaliku omavalitsuse alla kuuluva allettevõttega, mis tegeleb hooldustööde teostamisega. Koostasime personalivaliku ja värbamise dokumendid leidmaks ettevõttesse traktoristi. Värbamisel ja valikul lähtume eesmärgist leida kvalifitseeritud töötajaid, kes vastaksid ka ettevõtte väärtustele. Lähtume värbamisel ja valikul valitsevast majandus- ja tööturu olukorrast ning kohandasime värbamisprotsessi pakutava ametikoha (traktorist) spetsiifikaga. Arhiveerime värbamisprotsessi: nõudmised ametikohale, kandidaatide nimekiri, hindamistulemused, töövestluse kokkuvõtted, äraütlemiskirjade kuupäevad- et vältida hilisemaid vastuolusid ja pretensioone. Samuti rakendame võrdse kohtlemise printsiipi kandidaatidega suhtlemisel, et meie otsus lõppvaliku kandidaadi üle oleks õiglane. Värbamisprotsess: 1. Värbamisvajaduse selgitamine 2
(Tähtaeg 20.11.14) 1. Mille poolest erineb Dennetti järgi inimolend kõnepuldist? [Intentsionaalne hoiak=seisukoha võtmine)]. Kõige üldisemalt on erinevus selles, et kõnepuldi osas on teada kõik, mida teada saab. Kõnepult on omas positsioon – me teame, miks ta seal on ja mis tema eesmärk on. Inimeste puhul kindlasti ei ole, sest inimolendid paratamtult ei ole nii „stabiilsed“. Kõnepult on „mitte-sobiv“ , sest me juba teadsime, et see ei tee mitte midagi ja kohandasime oma uskumusi ja soove viisil, et need sobituksid. Nii ei ole inimestega, kus intentsionaalne strateegia oleks ainult strateegia, mis töötab käitumise ennustamise puhul. Võib ju väita, et see ei peegelda erinevust loodussüsteemides, vaid ainult peegeldab meie puudujääke teadlastena. Laplacean’i kohaselt oleksime võimelised ennustama inimese keha käitumist, ilma halva kujunduse ja intentsionaalse strateegiata. Kõnepult ei ole „tõeline uskuja“ ja
kasutusvõimaluste vahel KUIDAS ANALÜÜSIDA VÕI JA RELVADE TVK-d? Kui suurendada relvade tootmist 0-st 1-le tuhandele, jääb tootmata 1 tuhat tonni võid (seega 1-e relva alternatiivkulu vahemikus AB on 1 tonn võid), kui aga 4-lt 5-le tuhandele (punktist E punkti F) on alternatiivkulu juba 3,8 tonni võid iga täiendavalt valmistatud relva kohta. Või jääb tootmata, kuna suunasime ja kohandasime nappivad tootmistegurid ümber relvade valmistamiseks. Taolist ümbersuunamist on aga järjest raskem ja kulukam teha, sest relvade ja või valmistamiseks vajalikud tootmistegurid on sedavõrd erinevad. Sama kordub või tootmise suurendamisel. Kui toota 0 tonni asemel 3,8 tuhat tonni võid (liikuda tootmisotsusena punktist F punkti E), on 1 tuhande võitonni loobumiskuluks arvestuslikult 263 relva kaotus (5-4 / 3,8=0,263), see tähendab 1-e tonni või arvutuslik
annaabi.ee 
